• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    5. - 8. november 1991

    Eesti Panga president Siim Kallas sõidab Londonisse Eestile kuulunud kulla otsinguile. Londonis tuleb tal lisaks kulla tagasisaamisele kõnelda ka Eesti riigi võlgadest, 1927. aasta suure naelsterlingilaenu võlakirjadest ning Eesti aktsiatest riikidevahelistes organisatsioonides. Kallase kinnitusel ei kavatse ta rääkida eravõlgade teemadel, samuti ei soostunud keskpanga president ütlema, kui suurtest kullakogustest ja võlasummadest Londonis juttu tuleb.
    Eesti tööstusministri esimene asetäitja Riho Sild kutsub ärimehi riiklikku kütusesüsteemi abistama, et kütusekriisist üle saada. Sildi sõnul on riigi poliitika see, et bensiini ja muu defitsiitse kütteainetega varustamist päris turu meelevalda anda ei saa. Siis kerkiksid koos kütusehindadega mitmekordselt ka kõik need kaubad ja teenused, mis kütusega seotud. Kui bensiini jaotamine ja turustamine jääb riigi kätte, siis ei tule suurt bensiini hinna tõusu, arvab Sild.
    4. novembril 1991 lõpetas Eestis töö NSV Liidu tollikomitee ning järgmisel päeval asub tegutsema Eesti Vabariigi tolliamet. Eesti tollipunktides jäävad tööle ka endised NSV Liidu tolliametnikud. Ühine vormiriietus puudub. Kõik tolliametnikud saavad palka Eesti riigilt.
    Tööd alustas osaühing Tartu kauba- ja fondibörs. Selle esindajad ütlesid, et börs on universaalne ja mingeid piiranguid kaubeldavate kaupade nomenklatuurile ei seata. «Äri käib reaalse kaubaga. Õhku müüma ei hakka,» kinnitasid börsijuhid. Börsi põhiliseks perspektiiviks peab saama toiduainetega kauplemine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Lepinguga salatsev KredEx rikkus reegleid ja andis Porto Francole liiga vabad käed
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.