Börsil olid ülekaalus langevad väärtpaberid

Möödunud, 46. nädalal, jätkus börsil rahulik kauplemine, registreeritud 730 tehingu kogukäive oli 75 383 919,4 kr, sellest börsi vabaturu arvele langes 289 tehingut käibega 17 293 097,55. Ülekaalus olid langevad väärtpaberid (12:7). Kuni reedeni liikusid stabiilselt langeva trendiga ka ÄP indeksid. Hoolimata reedesest päris järsust tõusust tegid ÄP indeksid eelmise reedega võrreldes väikese languse -- üldindeks langes 0,42 punkti (-0,12%), 341,10 punktile ja pangasektori indeks 1,27 punkti (-0,34%), 367,11 punktile.

Kogu järelturu enimkaubeldud väärtpaber oli 21,82 mln krooniga taas Hansapanga aktsia. Nädala alguse elavamas kauplemises liikus aktsia hind 107,5--108,6 kr vahel. Väheaktiivses kauplemises neljapäeval ja reedel langes hind 107,35--107,95 kr tasemele. Möödunud nädalal sai teatavaks Hansapanga plaan jagada ettevõte selle efektiivsemaks juhtimiseks erinevateks struktuuriüksusteks. Eilses Äripäevas ütles Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis, et üksteisest eraldatakse Eesti-sisese ja rahvusvahelise pangandusega tegelevad üksused. Ta lisas, et struktuurimuudatused on tingitud panga kavast hakata pakkuma pangateenuseid Venemaal ja Ukrainas. Kui hansapankurite ümberkorraldused osutuvad edukaks ja uutel turgudel saavutatakse esimesed käegakatsutavad tulemused, siis ei jäta see kindlasti oma mõju avaldamata ka aktsia hinnale.

Kuidagi ei leia rahu Hoiupanga aktsia. Püsides esmaspäeval rahulikult tasemel, kuhu ta reedel oli kukkunud, asus aktsia hind teisipäeval uuesti ründama 50 kr piiri. Sellel tasemel on praegu vastas tõsine müügisurve ja nii langes aktsia neljapäeval jälle 48--49 kroonile. Tehnilise analüüsi teooria kohaselt hakkab hind pärast seda, kui ta on kaks korda edutult üritanud mingit olulist taset murda, liikuma vastassuunas, käesoleval juhul seega languse suunas. Teooria paikapidavus Eesti aktsiaturul jäi seekord siiski kontrollimata, sest neljapäeva õhtul avaldatud teade plaanitavast aktsiaoptsioonist Hoiupanga juhtivtöötajatele, mille tarbeks ostetakse lähema paari kuu jooksul turult kokku 150 000 aktsiat, viis reedel aktsia hinna taas ülesse -- aktsia sulgus õhtul 49,83 kr tasemel (nädalaga +2,47%).

Börsi vabaturul oli möödunud nädalal valitsevaks langusmeeleolu. Kaks tõususuunas liikunud aktsiat tegid siiski korraliku tõusu. Enim kerkis Estiko aktsia -- nädalaga +8,45%, 38,5 kroonile. Neljapäeval teatas ettevõte, et viib tütarfirmades läbi ulatuslikku saneerimist, mille eesmärk on lähendada tootjat ja klienti, muuta juhtimine operatiivsemaks ning vähendada kontserni juhtimiskulusid ja sisekäibed. Kontserni põhitegevusaladest (kaubandus, tootmine ja kinnisvara haldamine) välja jäävad tütarettevõtted müüakse. Spetsialistide hinangul on Estiko tegevus olnud seni liialt erivaldkondade vahel killustatud ja seega peaks plaanitavad ümberkorraldused mõjuma ettevõttele soodsalt. Ümberkorralduste efekt peaks ilmnema 1998. a kasumi kasvu näol.

Teine tõusja vabaturul oli Norma aktsia. Norma aktsia sulgus reedel 27,55 kr tasemel, kerkides nädalaga 3,38 %. Hinnatõusu põhjustas Norma juhatuse esimehe Peep Aaviksoo ütlus BNSile, et mitteametlike andmete kohaselt on ettevõtte 10 kuu majandustulemused oodatust paremad.

Veidi segaseks jäävad aga sellise avalduse motiivid. Pole just igapäevane nähtus, et ühe avaliku ettevõtte tippjuht teeb aktsiaturgu oluliselt mõjutaval teemal avalduse mitteametlike andmete põhjal ja, kuigi seadus ja muud normid seda otseselt ei keela, mitteametliku kanali vahendusel.