Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naftasheigi Leedu-seiklus
«Oleme lõpuks selgeks saanud, kuidas selles maailmaosas bürokraatlikult keeruline asjaajamine käib. Probleemid on Leedus õige sarnased Kaspia mere piirkonnaga. See võimaldab meil ilma suurema riskita liikuda edasi endise NSV Liidu alal Ukrainas, Aserbaidzhaanis, Turkmeenias ja Kasahstanis, kus leidub naftat,» ütles SPE projektijuht Leedus Jan Ivar Hagen.
Väikest Genciai naftaleiukohta, mille 1700 meetri sügavusel asuvaid varusid hinnatakse 17 miljonile barrelile, peab SPE oluliseks seepärast, et saab suurtest naftakontsernidest sõltumata omandada naftapuurimiskogemusi. Eelmisel nädalal jõudis SPE oma kohaliku partneriga, Geo Naftaga, kokkuleppele, et SPE teeb Genciai leiukoha hõlvamisse 75% ja Geo Nafta 25% investeeringutest. Kokku läheb tootmise käivitamine maksma 241 miljonit Eesti krooni.
SPE tütarfirma Opab on koos USA Amocoga osaline ka Läänemere-projektis, mis seni on takerdunud Läti ja Leedu piirivaidluse taha.
Üldjuhul on SPE suurte, Statoili, British Petroleumi ja Elfi kõrval 5--6 protsendiga väikeosanik nii Põhjamerel kui ka Angoolas, kus ta pumpab aastas naftat kokku miljon tonni. Nüüd on SPE, kelle seljataha on ilmunud Saudi Araabia kapital, huvitatud oma toodangu järjepidevast suurendamisest. Aastatoodanguks planeeritakse 13 miljonit tonni ehk sama palju, kui suudavad SPE sõsarfirma Preemi naftatöötlemistehased töödelda. Ehkki SPE huvi on seotud Põhjamere leiukohtadega, jälgib ta pidevalt Läänemere piirkonda, et ka sealt naftat leida.
SPE tahab suurendada Leedus naftatoodangu 2500-lt 5000 barrelile päevas, mis veetakse Lõuna-Poolasse viide väikesesse naftatöötlemistehasesse. Kuna Leedu nafta kvaliteet on hea ja sellest saab valmistada bensiini, ravimeid ja kosmeetikat, siis peaks praeguse 22dollarilise barrelihinna juures Genciai leiukoht end ära tasuma 7--8 miljoni barreli järel.
Ehkki naftaleiukohta oleks saanud praktiliselt kasutusele võtta kuue kuuga, kulus Leedu bürokraatiaga võitlemisele neli aastat, võtab Jan Hagen kogemused kokku.
Leedus on turumajanduse asemel pahatihti poliitiline majandus, mis tähendab, et enamikul juhtudel on poliitikutel erastatud firmades mängus oma huvid, sõnas ühisfirma Genciu Nafta tegevdirektor Björn Jahnsen. DI