Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tollisõdurite heitlus

    Visadus on andnud maa-parteide kätte olulise sillapea. Eile kirjutasid uue minikoalitsiooni juhid alla otsusele, mille tulemusena tõenäoliselt alates järgmise aasta juulist paneb Eesti piiritõkked välismaalt imporditavatele toidukaupadele. See on osa nn sotsiaalsest turumajandusest.
    Veelkord kinnitab Äripäev: Eesti ei vaja kaitsetolle. Ning sama vähe vajavad Eesti ettevõtjad ja tarbijad ka neid käibemaksusoodustusi, mida maaparteid kaitsetollide kaasreisijaks üritavad smugeldada.
    Meelde tasub tuletada kaitsetollide kehtestamisele järgnevad ahelreaktsioonid. Eelkõige -- hindade kasv. Põllumajandusministeeriumi ametnikud näitasid suvel tehtud arvutustes, justkui tõstaksid kavandatavad 10--15% imporditollid üldist hinnataset 3,6%. Kuid esiteks ei arvestatud, et pärast tollitariife tõstavad kohalikud tootjad oma toodete hindu. Ja teiseks, millest Arnold ja Andres Toompealt rääkida ei taha, on see, et eelkõige tõusevad toidukaupade, esmatarbekaupade, liha, piima, munade, leiva, saia hinnad. Ja mitte selle niigi ebareaalselt väiksena tunduva 3,6% võrra, vaid 10--15%. Löögi alla jääksid muidugi kõik tarbijad, kuid eelkõige suhteliselt madalama sissetulekuga inimesed, kelle väljaminekutes on toidukaupadel suur osakaal. Niipalju siis nn sotsiaalsest turumajandusest.
    Hindade tõus tähendab inflatsiooni kasvu. Ja see omakorda suurenevaid laenuintresse. Kuidas aga meeldib selline stsenaarium põllumeestele, kes saavad vahendid investeeringuteks peamiselt laenudest?
    Seega, tasub esitada küsi-mus: kelle asja nn maarahva esindajad siis ikkagi ajavad. Toidukaupade hinnad tõusevad, kahtlemata ei ole imporditollid tarbijate huvides. Intressitaseme tõusmine ei ole põllumehe huvides. Samuti ei võta kaitsetollide ristisõjast osa enamik suurtootjaid. Põllumajanduse toetuseks on leitud vahendeid, laenuressursse, laenugarantiisid. Tootmise efektiivsus kasvab, üha enam kohtab ettevõtete edetabelites näiteks piima- ja kalatööstusettevõtteid.
    Ja ikkagi, kelle jaoks siis kaitsetollid? Tollisõdurid Toompeal sebivad endistest kolhoosidest tekkinud ebaefektiivse tootmisega ühistute huvides. Tegemist on lihtlabase varade ümberjaotamise sooviga, muidugi tarbija ja teiste ettevõtjate arvel. Seda tõestab Andres Variku juba kevadel esitatud soov vabastada põllumajanduslikud suurtootjad käibemaksust, kuid tõsta samal ajal teistele kehtivat maksumäära poole protsendi võrra.
    Imporditollide kehtestamine ei tähenda aga lihtsalt hindade, intresside tõusu, see on välisinvestoritele märk Eesti loobumisest seni edu taganud avatud majandusest. Siinkohal on paslik meenutada peaminister Tiit Vähi napilt poole aasta taguseid kinnitusi, et imporditolle ei tule. Ja muidugi ka tema avatud turgude vajalikkuse kinnitust kurikuulsas «kümnes käsus». Kuid täna puhuvad juba uued tuuled, ilmselt tuleb tuule suuna kriteeriumit kasutada ka teisi peaministri «käskusid» käsitledes.
    Kaitsetolldie poolt- ja vastuargumentide leidmise vastutuse on Vähi lükanud majandusminister Jaak Leimannile. Ministri, kes muuhulgas sugugi ei ole välistanud kaitsetollide kehtestamist, vastuargumentide koorem võib olla ükskõik kui suur, tollitariifide kehtestamiseks on poliitiline tellimustöö esitatud ja see läheb minikoalitsiooni kodurahu huvides täitmisele. Poliitilise tellimustöö olemasolu välistab «mõõdukuse».
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.