• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tollisõdurite heitlus

    Visadus on andnud maa-parteide kätte olulise sillapea. Eile kirjutasid uue minikoalitsiooni juhid alla otsusele, mille tulemusena tõenäoliselt alates järgmise aasta juulist paneb Eesti piiritõkked välismaalt imporditavatele toidukaupadele. See on osa nn sotsiaalsest turumajandusest.
    Veelkord kinnitab Äripäev: Eesti ei vaja kaitsetolle. Ning sama vähe vajavad Eesti ettevõtjad ja tarbijad ka neid käibemaksusoodustusi, mida maaparteid kaitsetollide kaasreisijaks üritavad smugeldada.
    Meelde tasub tuletada kaitsetollide kehtestamisele järgnevad ahelreaktsioonid. Eelkõige -- hindade kasv. Põllumajandusministeeriumi ametnikud näitasid suvel tehtud arvutustes, justkui tõstaksid kavandatavad 10--15% imporditollid üldist hinnataset 3,6%. Kuid esiteks ei arvestatud, et pärast tollitariife tõstavad kohalikud tootjad oma toodete hindu. Ja teiseks, millest Arnold ja Andres Toompealt rääkida ei taha, on see, et eelkõige tõusevad toidukaupade, esmatarbekaupade, liha, piima, munade, leiva, saia hinnad. Ja mitte selle niigi ebareaalselt väiksena tunduva 3,6% võrra, vaid 10--15%. Löögi alla jääksid muidugi kõik tarbijad, kuid eelkõige suhteliselt madalama sissetulekuga inimesed, kelle väljaminekutes on toidukaupadel suur osakaal. Niipalju siis nn sotsiaalsest turumajandusest.
    Hindade tõus tähendab inflatsiooni kasvu. Ja see omakorda suurenevaid laenuintresse. Kuidas aga meeldib selline stsenaarium põllumeestele, kes saavad vahendid investeeringuteks peamiselt laenudest?
    Seega, tasub esitada küsi-mus: kelle asja nn maarahva esindajad siis ikkagi ajavad. Toidukaupade hinnad tõusevad, kahtlemata ei ole imporditollid tarbijate huvides. Intressitaseme tõusmine ei ole põllumehe huvides. Samuti ei võta kaitsetollide ristisõjast osa enamik suurtootjaid. Põllumajanduse toetuseks on leitud vahendeid, laenuressursse, laenugarantiisid. Tootmise efektiivsus kasvab, üha enam kohtab ettevõtete edetabelites näiteks piima- ja kalatööstusettevõtteid.
    Ja ikkagi, kelle jaoks siis kaitsetollid? Tollisõdurid Toompeal sebivad endistest kolhoosidest tekkinud ebaefektiivse tootmisega ühistute huvides. Tegemist on lihtlabase varade ümberjaotamise sooviga, muidugi tarbija ja teiste ettevõtjate arvel. Seda tõestab Andres Variku juba kevadel esitatud soov vabastada põllumajanduslikud suurtootjad käibemaksust, kuid tõsta samal ajal teistele kehtivat maksumäära poole protsendi võrra.
    Imporditollide kehtestamine ei tähenda aga lihtsalt hindade, intresside tõusu, see on välisinvestoritele märk Eesti loobumisest seni edu taganud avatud majandusest. Siinkohal on paslik meenutada peaminister Tiit Vähi napilt poole aasta taguseid kinnitusi, et imporditolle ei tule. Ja muidugi ka tema avatud turgude vajalikkuse kinnitust kurikuulsas «kümnes käsus». Kuid täna puhuvad juba uued tuuled, ilmselt tuleb tuule suuna kriteeriumit kasutada ka teisi peaministri «käskusid» käsitledes.
    Kaitsetolldie poolt- ja vastuargumentide leidmise vastutuse on Vähi lükanud majandusminister Jaak Leimannile. Ministri, kes muuhulgas sugugi ei ole välistanud kaitsetollide kehtestamist, vastuargumentide koorem võib olla ükskõik kui suur, tollitariifide kehtestamiseks on poliitiline tellimustöö esitatud ja see läheb minikoalitsiooni kodurahu huvides täitmisele. Poliitilise tellimustöö olemasolu välistab «mõõdukuse».
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Pandeemia pani inimesed mängima
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Raadiohommikus: kelle seast valitakse aasta silmapaistvaim ettevõtja?
Äripäeva toimetus valis värskelt välja kaheksa inimest, kes kandideerivad sel aastal tiitlile aasta ettevõtja. Kes ja miks esitati ehk kelle seast valik tehakse, selgub hommikuprogrammis.
Äripäeva toimetus valis värskelt välja kaheksa inimest, kes kandideerivad sel aastal tiitlile aasta ettevõtja. Kes ja miks esitati ehk kelle seast valik tehakse, selgub hommikuprogrammis.
Prokuratuur süüdistab Mailis Repsi omastamises ja kelmuses
Riigiprokuratuur esitas täna endisele haridus- ja teadusminister Mailis Repsile omastamise ja kelmuse süüdistuse.
Riigiprokuratuur esitas täna endisele haridus- ja teadusminister Mailis Repsile omastamise ja kelmuse süüdistuse.