Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tollisõdurite heitlus

    Visadus on andnud maa-parteide kätte olulise sillapea. Eile kirjutasid uue minikoalitsiooni juhid alla otsusele, mille tulemusena tõenäoliselt alates järgmise aasta juulist paneb Eesti piiritõkked välismaalt imporditavatele toidukaupadele. See on osa nn sotsiaalsest turumajandusest.
    Veelkord kinnitab Äripäev: Eesti ei vaja kaitsetolle. Ning sama vähe vajavad Eesti ettevõtjad ja tarbijad ka neid käibemaksusoodustusi, mida maaparteid kaitsetollide kaasreisijaks üritavad smugeldada.
    Meelde tasub tuletada kaitsetollide kehtestamisele järgnevad ahelreaktsioonid. Eelkõige -- hindade kasv. Põllumajandusministeeriumi ametnikud näitasid suvel tehtud arvutustes, justkui tõstaksid kavandatavad 10--15% imporditollid üldist hinnataset 3,6%. Kuid esiteks ei arvestatud, et pärast tollitariife tõstavad kohalikud tootjad oma toodete hindu. Ja teiseks, millest Arnold ja Andres Toompealt rääkida ei taha, on see, et eelkõige tõusevad toidukaupade, esmatarbekaupade, liha, piima, munade, leiva, saia hinnad. Ja mitte selle niigi ebareaalselt väiksena tunduva 3,6% võrra, vaid 10--15%. Löögi alla jääksid muidugi kõik tarbijad, kuid eelkõige suhteliselt madalama sissetulekuga inimesed, kelle väljaminekutes on toidukaupadel suur osakaal. Niipalju siis nn sotsiaalsest turumajandusest.
    Hindade tõus tähendab inflatsiooni kasvu. Ja see omakorda suurenevaid laenuintresse. Kuidas aga meeldib selline stsenaarium põllumeestele, kes saavad vahendid investeeringuteks peamiselt laenudest?
    Seega, tasub esitada küsi-mus: kelle asja nn maarahva esindajad siis ikkagi ajavad. Toidukaupade hinnad tõusevad, kahtlemata ei ole imporditollid tarbijate huvides. Intressitaseme tõusmine ei ole põllumehe huvides. Samuti ei võta kaitsetollide ristisõjast osa enamik suurtootjaid. Põllumajanduse toetuseks on leitud vahendeid, laenuressursse, laenugarantiisid. Tootmise efektiivsus kasvab, üha enam kohtab ettevõtete edetabelites näiteks piima- ja kalatööstusettevõtteid.
    Ja ikkagi, kelle jaoks siis kaitsetollid? Tollisõdurid Toompeal sebivad endistest kolhoosidest tekkinud ebaefektiivse tootmisega ühistute huvides. Tegemist on lihtlabase varade ümberjaotamise sooviga, muidugi tarbija ja teiste ettevõtjate arvel. Seda tõestab Andres Variku juba kevadel esitatud soov vabastada põllumajanduslikud suurtootjad käibemaksust, kuid tõsta samal ajal teistele kehtivat maksumäära poole protsendi võrra.
    Imporditollide kehtestamine ei tähenda aga lihtsalt hindade, intresside tõusu, see on välisinvestoritele märk Eesti loobumisest seni edu taganud avatud majandusest. Siinkohal on paslik meenutada peaminister Tiit Vähi napilt poole aasta taguseid kinnitusi, et imporditolle ei tule. Ja muidugi ka tema avatud turgude vajalikkuse kinnitust kurikuulsas «kümnes käsus». Kuid täna puhuvad juba uued tuuled, ilmselt tuleb tuule suuna kriteeriumit kasutada ka teisi peaministri «käskusid» käsitledes.
    Kaitsetolldie poolt- ja vastuargumentide leidmise vastutuse on Vähi lükanud majandusminister Jaak Leimannile. Ministri, kes muuhulgas sugugi ei ole välistanud kaitsetollide kehtestamist, vastuargumentide koorem võib olla ükskõik kui suur, tollitariifide kehtestamiseks on poliitiline tellimustöö esitatud ja see läheb minikoalitsiooni kodurahu huvides täitmisele. Poliitilise tellimustöö olemasolu välistab «mõõdukuse».
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Tallink pea kahekordistas jaanuaris reisijate arvu
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Eestis elavad Euroopa suuruselt teised alkoholitarbijad
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: suure raha hind, paisuvad jalgpallimiljardid ja kliimaseadus
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.