• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuutalaenude osakaal kasvab

    Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on valuutalaenude jääk kommertspankades kasvanud ligi neli korda, kusjuures umbes 75 protsenti sellest langeb pikaajaliste valuutalaenude arvele. Selle aasta oktoobris suurenesid valuutalaenud 13,8 protsenti.
    Kui oktoobri lõpu seisuga moodustasid lühiajalised valuutalaenud seitse ja pikaajalised valuutalaenud 19 protsenti pankade laenujäägist, siis oktoobris väljastatud laenudest moodustasid valuutalaenud 61 protsenti.
    Peep Otstaveli sõnul on valuutaressursside kasvu põhjustanud valitsuse poolt sissetoodud krediidiliinid ja otselaenud välispankadest, mis peaksid näitama Eesti usaldusväärsuse kasvu maailma pangandusturul.
    Forekspanga juhatuse liige Urmas Pastarus kinnitas, et valuutalaenude osakaalu suurenemise on tinginud välisraha sissetulek, mida pangad laenavad valuutariski vältimiseks edasi samas valuutas.
    Hansapanga juhatuse liikme Indrek Neivelti sõnul on tõusnud ka panga klientide huvi valuutalaenude vastu, mille põhjuseks on madalamad intressid.
    Valuutalaenude kaalutud keskmine aastaintress oli oktoobris lühiajalistel laenudel alla seitsme protsendi ja pikaajalistel laenudel alla 12 protsendi. Kroonilaenude puhul on keskmine aastaintress ligi 15 protsenti.
    Ettevõtete seisukohalt oleks kasulik võtta lühiajalist valuutalaenu, sel juhul on laenuintress kroonilaenu omast tunduvalt madalam ja aasta jooksul on krooni kursi muutustest tingitud valuutarisk väike, lausus üks ettevõtja.
    Urmas Pastaruse sõnul võib küll valuutalaenu intressi absoluutväärtus olla kroonilaenust madalam, klient võtab aga endale kursiriski, mis ei pruugi talle lõpuks anda suuremat tulu.
    Pastaruse sõnul peaks valuutalaenu reeglina soovima vaid klient, kellel on valuutasissetulekud. Sellisel juhul tahab ettevõte valuutariski vältimiseks võtta laenu rahas, mis talle sisse tuleb ja milles on ka tema põhilised kulud, lisas ta. Enamiku Eesti ettevõtete sissetulekud on Eesti kroonides.
    Indrek Neivelt ütles, et viimasel ajal võib täheldada ka siseturul opereerivate firmade huvi valuutas laenamise vastu.
    ASi Klementi pearaamatupidaja Aivar Lillemägi lausus, et valuutalaenu peale võib minna keskmise suurusega ettevõte, väikeettevõttel ei ole mõtet seda valida.
    Indrek Neivelt tunnistas, et pangad on huvitatud valuutalaenude väljastamisest, kuna neil ei ole pikaajalisi krooniressursse ja pikaajaliste kroonideposiitide osakaal on väike. «Klientide hulk, kes hoiustavad krooni üle ühe aasta, on kaduvväike,» lisas ta. «Inflatsioon on kõrge ja kellelgi ei jää raha eriti üle ka.»
    Pankade koondbilansis moodustavad enamiku krooni nõudmiseni hoiused, mida klient saab Neivelti sõnul viia 48 tunni jooksul kas Eestist üldse välja või konverteerida valuutasse. «Kui me hakkame seda 48tunnist raha näiteks neljaks aastaks välja laenama, läheb asi juba kasiino peale,» lisas ta.
    «Kui Eestis tekib mingi likviidsusprobleem, siis pankadevahelise üleööturu mahtu vaadates on väga raske krooni laenata,» lausus Neivelt. «Valuutaga on märksa kergem.»
    Kuigi praegu ei ole põhjust uskuda krooni devalveerimist, peavad pangad olema alati valmis kõige mustemaks stsenaariumiks, ütles Neivelt. Devalveerimise korral sõltub panga käekäik sellest, kuidas on tema riskid hallatud, lisas Urmas Pastarus. Tema kinnitusel on Eesti kommertspangad oma riske üldjuhul väga hästi hallanud, laenates sissetulnud raha edasi samas valuutas.
    Indrek Neivelti hinnangul on valuutalaenude osakaalu suurenemine majanduse normaalne käitumine, mis surub alla ka Eesti krooni intressi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.