Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuutalaenude osakaal kasvab

    Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on valuutalaenude jääk kommertspankades kasvanud ligi neli korda, kusjuures umbes 75 protsenti sellest langeb pikaajaliste valuutalaenude arvele. Selle aasta oktoobris suurenesid valuutalaenud 13,8 protsenti.
    Kui oktoobri lõpu seisuga moodustasid lühiajalised valuutalaenud seitse ja pikaajalised valuutalaenud 19 protsenti pankade laenujäägist, siis oktoobris väljastatud laenudest moodustasid valuutalaenud 61 protsenti.
    Peep Otstaveli sõnul on valuutaressursside kasvu põhjustanud valitsuse poolt sissetoodud krediidiliinid ja otselaenud välispankadest, mis peaksid näitama Eesti usaldusväärsuse kasvu maailma pangandusturul.
    Forekspanga juhatuse liige Urmas Pastarus kinnitas, et valuutalaenude osakaalu suurenemise on tinginud välisraha sissetulek, mida pangad laenavad valuutariski vältimiseks edasi samas valuutas.
    Hansapanga juhatuse liikme Indrek Neivelti sõnul on tõusnud ka panga klientide huvi valuutalaenude vastu, mille põhjuseks on madalamad intressid.
    Valuutalaenude kaalutud keskmine aastaintress oli oktoobris lühiajalistel laenudel alla seitsme protsendi ja pikaajalistel laenudel alla 12 protsendi. Kroonilaenude puhul on keskmine aastaintress ligi 15 protsenti.
    Ettevõtete seisukohalt oleks kasulik võtta lühiajalist valuutalaenu, sel juhul on laenuintress kroonilaenu omast tunduvalt madalam ja aasta jooksul on krooni kursi muutustest tingitud valuutarisk väike, lausus üks ettevõtja.
    Urmas Pastaruse sõnul võib küll valuutalaenu intressi absoluutväärtus olla kroonilaenust madalam, klient võtab aga endale kursiriski, mis ei pruugi talle lõpuks anda suuremat tulu.
    Pastaruse sõnul peaks valuutalaenu reeglina soovima vaid klient, kellel on valuutasissetulekud. Sellisel juhul tahab ettevõte valuutariski vältimiseks võtta laenu rahas, mis talle sisse tuleb ja milles on ka tema põhilised kulud, lisas ta. Enamiku Eesti ettevõtete sissetulekud on Eesti kroonides.
    Indrek Neivelt ütles, et viimasel ajal võib täheldada ka siseturul opereerivate firmade huvi valuutas laenamise vastu.
    ASi Klementi pearaamatupidaja Aivar Lillemägi lausus, et valuutalaenu peale võib minna keskmise suurusega ettevõte, väikeettevõttel ei ole mõtet seda valida.
    Indrek Neivelt tunnistas, et pangad on huvitatud valuutalaenude väljastamisest, kuna neil ei ole pikaajalisi krooniressursse ja pikaajaliste kroonideposiitide osakaal on väike. «Klientide hulk, kes hoiustavad krooni üle ühe aasta, on kaduvväike,» lisas ta. «Inflatsioon on kõrge ja kellelgi ei jää raha eriti üle ka.»
    Pankade koondbilansis moodustavad enamiku krooni nõudmiseni hoiused, mida klient saab Neivelti sõnul viia 48 tunni jooksul kas Eestist üldse välja või konverteerida valuutasse. «Kui me hakkame seda 48tunnist raha näiteks neljaks aastaks välja laenama, läheb asi juba kasiino peale,» lisas ta.
    «Kui Eestis tekib mingi likviidsusprobleem, siis pankadevahelise üleööturu mahtu vaadates on väga raske krooni laenata,» lausus Neivelt. «Valuutaga on märksa kergem.»
    Kuigi praegu ei ole põhjust uskuda krooni devalveerimist, peavad pangad olema alati valmis kõige mustemaks stsenaariumiks, ütles Neivelt. Devalveerimise korral sõltub panga käekäik sellest, kuidas on tema riskid hallatud, lisas Urmas Pastarus. Tema kinnitusel on Eesti kommertspangad oma riske üldjuhul väga hästi hallanud, laenates sissetulnud raha edasi samas valuutas.
    Indrek Neivelti hinnangul on valuutalaenude osakaalu suurenemine majanduse normaalne käitumine, mis surub alla ka Eesti krooni intressi.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Google paneb Soome datakeskusesse veel ühe miljardi
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.