• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Imporditollide kehtestamine nõuab pingsat eeltööd

    Intervjuu riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Rajuga

    Siin tekib küsimus, kas on ühtegi sellist riiki või pisiriiki, kus tolle ei ole? Ma ei tea ühtegi sellist riiki.
    Selleks, et tolle ei oleks, peaksid teised ka tollid kaotama. Aga teistel on tollid ja see on objektiivne reaalsus.
    Kes on kaks riiki, kes on kõige tugevamad pärast Teist maailmasõda. Need on Saksamaa ja Jaapan, kui väiksemad kõrvale jätta. Mõlemad on kaunis kõvade tollibarjääridega. Meil on vaja täiskonkurentsiga turgu. See on turg, kus on väga palju pakkujaid ja ostjaid. Kus on homogeenne kaup ja informatsioon. Sellise turu tagamiseks peavad kõik pakkujad ja nõudjad olema võrdsetes tingimustes. See tähendab seda, et kui mujal maailmas tolle poleks ja meie need teeksime, siis suretaksime oma kaitsebarjääridega oma tööstuse lihtsalt välja. Kui on mujal tollid, siis see võrdsuse nõue eeldab täpselt samasugust vastukäiku.
    Vahendusfirmade huvides.
    Tollide olemasolu on tootja huvides.
    See on õige, kui te tõestate, et hind tõuseb.
    Normaalses turumajanduses ei pea ettevõte üldse hinnatõusu põhjendama. Kui pakkuja paneb hinda otsa, kaotab ta turul kohe koguse. Kui panna põllumajandussaadustele otsa 15 protsenti tollimaksu, siis põllumajandussaaduste hinnad kasvavad esialgsete arvestuste kohaselt umbes 3 protsenti. Kui kõik on õieti tehtud, siis saame selle 3protsendilise hinnaindeksi tõusuga juurde hulga töökohti, maksame vähem töötu abiraha ja igasuguseid toimetulekutoetusi. Töötajad annavad meile lisaväärtust ja eelarve tulud kasvavad.
    Kas te kujutate ette, milline näeb Eestimaa välja, kui meil põllumajandust ei ole?
    See on ürgmets. Kas te Järvselja ürgmetsas olete käinud? Ei ole.
    No näete siis, kujutate ette. See ei lähe nii loomulikult, nii ruttu, aga märgid näitavad, et selles suunas hakkab asi minema. Kas või juba sellepärast ei saa põllumajandust likvideerida. Ega ta majanduslikult eriti tasuv ja eriti perspektiivikas majandusharu ei ole ega hakkagi olema.
    No siis laseme võssa.
    Ei! Park on kõige kallim, pargi hooldamine on kõige kallim lõbu. Kümneid kordi kallim mis tahes muust. Põllumajanduslik külvik on kõige odavam võsastumise ärahoidmise viis.
    Selge on see, et teatud osa tuleb panna metsa alla. Minu käest on käidud küsimas, et mida teha. Olen soovitanud mets peale kasvatada.
    Kui nii hakata mõtlema, loomulikult võib nii lahendada. Aga ega me kõike ei saa ju metsaga ka katta. Peame mõtlema, et põllumajanduses tasub osa asju ära ka.
    Jaa, piim näiteks. Alternatiivsed kultuurid tasuvad ära. Mina söön hea meelega suvel oma maa rohelist, oma kartulit.
    Loomulikult ei tasu meil ära kümne tuhande seaga farmid. Põllumajandus tuleb ümberstruktureerida, aga nulliks me seda teha ei saa. Ei saa.
    Loomulikult, ega teine ei peagi jääma. Nüüd on küsimus selles, et efektiivseid on põllumajandusministeeriumi järgi ainult 2--10 protsenti. 30 protsenti on selliseid, kes peaksid pinnale jääma, ja neid tuleb säilitada.
    Ühesõnaga toetab Soome põllumajandust.
    See summa on üle 10 miljardi krooni, mille ulatuses peame toiduaineid sisse vedama. Mis saab meie väliskaubanduse bilansist.
    Millega me need investorid siia meelitame. Maksutaset me enam alla lasta ei saa.
    Siis tuleb mõni muu maks kehtestada. Ei taha hirmutada, aga fakt on see, et järgmise aasta eelarvet me praeguse maksusüsteemiga enam kokku ei pane. Me ei saa enam makse alla lasta.
    Aga maaerakondade ja koonderakonna kokkulepe ongi selline, et hakkame arvutusi tegema. Iga hinna eest tollide keelustamise säte oli jälle üks äärmus. Võtame sätte ära ja vaatame, mis me edasi teeme. Mitte nii, et võtame sätte ära ja paneme 100 protsenti tolli.
    Ei, mitte mingil juhul! Nemad saavad sellest väga hästi aru. Ärge unustage, et seal on Endel Eero ja Raoul Üksvärav ja nemad on majandusharidusega inimesed. Hea majandusharidusega inimesed.
    Kui meil riigieelarvesse laekub tulusid rohkem, võime sama summa võrra suurendada pensione. See on 3 protsenti. Praegu suurendame 1. jaanuarist 10 protsenti. Praegu, enne arvutuste tegemist, on seda muidugi väga raske öelda. Aga kui arvutused on laual, siis palun väga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Mainorist lahkunud tippjuhid kohtusid Sõõrumaa juures
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.