20 mai 1997

Valitsusel valmib uus programm

Küsimustele vastab peaministri majandusnõunik Ardo Hansson

Mõned rõhuasetused on muutunud. Mõned asjad Vähi programmist on juba tehtud ja nüüd on vaja uusi asju ette võtta.

Programm on ka teisiti koostatud, see ei ole mitte täielik valitsusprogramm, vaid selles on kirjas põhieesmärgid. Detaile hakkavad määratlema ministeeriumid. Eesmärk on see, et me võime alati selle dokumendi juurde pöörduda ja vaadata, kas me oleme neid täitnud.

Meie oleme välja toonud 16 põhivaldkonda, mida võib pidada prioriteetsemaks. Praegu käib valitsusprogrammi lihvimine, koalitsiooni kuuluvatelt erakondadelt on palutud ettepanekuid. Arvan, et lähipäevadel see vormistatakse ja avalikustatakse.

Tagada majanduskasv vähemalt 4--5 protsenti aastas ja inflatsioon mitte suurem kui 12 protsenti aastas. Samuti tuleb luua tingimused kiireks ja stabiilseks majandusarenguks.

Konkreetsed sammud määratletakse lähema paari päeva jooksul.

Põhiline muudatus on, et pakkuda ettevõtetele investeeringute soodustust. Millisel alusel, seda arutatakse täna (eile -- toim.) valitsuses. Kas seda tehakse piirkonniti või kõikidele ettevõtetele, pole lõplikult otsustatud.

Üldine põhimõte on, et kaudsed maksud (aktsiisid) peaksid suurenema ja otseste maksude (tulumaks) osakaal peaks vähenema. Aktsiise ei või muidugi liiga kiiresti tõsta, aga laias laastus, ma mõtlen, et see on õige, eriti kütuseaktsiisi osas.

Tugev rõhuasetus on riigisisesel turvalisusel, kaitse- ja välispoliitikal, õiguskorra kehtestamisel, kuritegevuse vastu võitlemisel. Viimasel on oma domineeriv roll.

Ühe aspektina võib regionaalpoliitika kõrval välja tuua ka ohukollete analüüsi tähtsustamise. Järgmisel aastal kavatsetakse luua tagatisfond, mille abil saaks kiiresti reageerida, kui tekivad Oru või Võhma taolised olukorrad.

Milline võib olla valitsusprogrammi mõju ettevõtluskliimale?

Ettevõtjad vahest loodavad, et kampaania käigus midagi oluliselt muutub, mis märgatavalt hakkab avaldama mõju keskmisele ettevõtjale. Ma ei usu, et selliseid muudatusi eriti saab tulla.

Me võime vähendada ettevõtte tulumaksu ja oodata, et sellest tuleb suur efekt, samal ajal aga tõstame mõnda teist maksu ning see avaldab jälle negatiivset mõju ettevõtlusele.

Lõppkokkuvõttes sõltub kõik üldisest maksumäärast. Kui üldist maksukoormust õnnestuks vähendada poole protsendi võrra SKTst (sisemajanduse kogutoodang -- toim.) aastas, oleks see juba midagi. Suuremat vähendamist on raske ette kujutada.

Praegu usaldaksin ennekõike rahandusministeeriumi andmeid, mille järgi on maksude osakaal Eestis umbes 38 protsenti SKTst. Ta on väiksem kui keskmises Lääne-Euroopa riigis, aga tükk maad kõrgem kui samas arengujärgus olevates riikides.

Ma ise näeksin meelsasti, et see väheneks. Meil ei ole mõtet nii väga vaadata Lääne-Euroopa tausta, sellist maksukoormust, mis pärsib majanduse arengut võivad lubada endale rikkad riigid.

Eesti arengujärgus on vaja säilitada maksukoormus, mis vastab vaesema riigi maksukoormusele. Minu meelest võiks see olla 30--35% vahel.

Mille arvel saaks maksukoormust vähendada? Eelkõige ettevõtte tulumaksu arvel, võib ka üksikisiku tulumaksu kaaluda.

Kui me vaatame neid riike, kus SKT on ühe elaniku kohta samal tasemel nagu Eestis, siis seal on keskmine maksukoormus 27 protsenti. Nende hulgas on ka palju arengumaid, on demograafiline vahe, noored riigid, kus ei ole pensionikoormus nii suur.

Eestis ja Lääne-Euroopas on suhe töötajate ja rahvaarvu vahel üsna ebasoodne. Meie nii alla oma maksukoormust ajada ei saaks.

Seda on nüüd välja pakutud, kusjuures ma ei usu, et see on väga mõttekas ettepanek. Kasutamata varusid on olemas. Teatud pensionilisasid võiks kanda üle riigieelarvesse.

Siin ei saa ühe aastaga imet teha, aga on võimalik tingimusi natukene karmistada.

Kas keegi on välja arvutanud, kui kalliks läheb Eestile maksma Euroopa Liiduga ühinemine?

Ma ei usu, et mingeid arvutusi on otseselt tehtud. Palju olulisem on, milline koormus tuleb majandusele, ettevõtlusele ja üksikisikutele kõigi Euroopa Liidu nõuete täitmisel.

Samal ajal tuleks arvestada, kui palju annab Euroopa Liiduga integreerumine lisastiimulit või lisasüsti majandusele. Kui seeläbi tekib meil stabiilsus ja kindlustunne, annab see positiivse efekti.

Ametnike arvu suurenemist ja sellega seotud kulutusi annaks rehkendada küll. Põhiliselt peaks see protsess toimuma ümberpaigutamise arvel, siin on kindlasti kasutamata varusid.

Euroopa Liit keskendub eelkõige põllumajandusele ja regionaalpoliitikale, 80 protsenti Euroopa Liidu eelarvest läheb neile kahele alale. Põllumajanduse valdkonnas peab ilmselt ametnike arvu tõstma ja kulutusi suurendama, teistes valdkondades saab vist nende arvu oluliselt vähendada.

Kas me ei peaks tegelema pigem hea Eesti riigi ülesehitamisega ja mitte kulutama aega integreerumisele Euroopa Liitu?

Sellega võin ma nõustuda, et teeme lihtsalt hea Eesti riigi. Arvan ka, et me peaks valikuliselt vaatama, mida meile Euroopast ette kirjutatakse.

Mõne eurodirektiivi, näiteks sotsiaalharta, rakendamata jätmisest me kindlasti võidaksime. Selle kaudu võime saada sotsiaalseid kohustusi, mis vastavad rikkamate riikide võimalustele, meie majanduse arengut hakkavad need aga pärssima.

Kui Euroopa Liit oleks seotud puhtalt ainult majandusega, siis ma näeksin küll, et võiks integreerumist natuke edasi lükata. Lisaks on aga poliitika- ja julgeolekuküsimused.

Isegi kui rehkendaks kokku kulutused, kaaluvad julgeolek ja stabiilsus majanduslikud arvutused üles. Kui Eesti asuks näiteks Islandi kõrval, võiksime asjale niiviisi läheneda.

Kui selgub, et Eesti ei kuulu nende riikide hulka, kes saavad Euroopa Liiduga esimeses ringis liituda, milline oleks selle teate mõju majandusele?

Arvan, et esmane ?okk mõjuks küllaltki negatiivselt. Välisinvesteeringute taga, mis on siia tulnud, on oletused, et toimub selline liitumine.

Sellele võiks järgneda tagasilöök või tuleksid siia hoopis teised investeerijad, kes hakkavad rohkem idaturul mängima.

Laias laastus ma ei usu, et Euroopa Liiduga mitteliitumine majandusele positiivset mõju avaldaks. ELi atraktiivsus on Eestile just stabiilsuses, mida on väga raske kvantitatiivselt mõjutada.

Hetkel kuum