• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milline etapp määrab äriläbirääkimiste tulemuslikkuse?

    Sõltub alati olukorrast. Igal juhul on äriläbirääkimistel tähtis informeeritus, eelkõige ausamat laadi info.
    Läbirääkimised võivad olla nendega, kellega on aastaid koos töötatud, või uue partneriga -- viimaste puhul tuleb enne n-ö nuhkimistööd rohkem teha.
    Kui sul on mingi trump pihus, siis on kergem läbirääkimisi pidada.
    Teine variant on see, kui pead halvalt positsioonilt tõusma endale kasulikku seisundisse. Siis peab rohkem punnima ja järeleandmistele minema.
    Partneri tegelike eesmärkide määramine on paljus oletuslik. Mõlemad võivad rõõmsalt lahkuda, saades seda, mida nad tahtsid, ja arvates, et tegid teisele ära. Kui kasutada, sellist informatsiooni, mida sa vastase arvates ei tea, siis on ju hea mängida.
    Kõige olulisem on vast selgelt määrata ja kindlaks teha kliendi vajadused. Mitte et istutakse üks kord maha ja asi on selge -- see etapp ise on mitmeastmeline. Kõigepealt kohtutakse ja räägitakse üldvajadustest, siis tehakse paberil mingi konkreetne pakkumine ja seejärel täpsustatakse seda. Kui nendes asjades on kenasti kokkuleppele jõutud, siis jõutakse üldjuhul ka maksutingimustes jm majandusasjades suhteliselt lihtsalt üksmeelele.
    Me ei tegele otseselt kauba müügiga, vaid konsultatsiooni müügiga ja kliendi vajadusi on üsna keeruline määratleda. Tavaliselt pole kliendi soov küllalt selgelt väljendatav.
    Palju on ka kõrvalvaldkondi, mida klient ei oska alguses silmas pidada. Seda tulebki läbirääkimistel talle selgitada.
    Kindlasti on tähtis eeltöö ja eelnev info vahetamine, mitte laua taga lepingule allakirjutamine.
    Eestis on firmad, keda tuntakse ja kelle puhul on teada, millest jutt käib. Välisfirmade kohta on raskem infot koguda, aga üht-teist siiski saab: kommertskodadest, äriregistritest ja pankadest. Kui firmad on millestki tõsiselt huvitatud, siis nad üldjuhul tutvustavad ennast ka ise.
    Eestimaa on niivõrd väike, et maailma tasandil oleme nagu väike küla: kõik tunnevad kõiki vähemal või suuremal määral. Siin käib äri suuremas mastaabis tutvusringkonna tasemel. Lääne klientidele peab suutma tõestada, et oled midagi väärt, ja ka vastupidi -- sõltub sellest, kes on huvitatum pool. Üldjuhul on Eesti firmad altimad lääne firmadega kaasa minema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.