Tüli riigi kulla pärast

Saksa liidupanga teravalt sõnastatud avaldus on täielikus konfrontatsioonis kantsler Helmut Kohli valitsuse kursiga. Tekkinud kriisi tagajärjel on Saksa mark hakanud finantsturgudel tugevasti kõikuma USA dollari ja Briti naela suhtes. Samuti süvenevad kahtlused tulevase rahaliidu õigeaegse loomise suhtes.

Kantsler Helmut Kohl on rahandusminister Theo Waigeli ja teiste koalitsiooniliidrite toetusel vastanud liidupanga avaldusele omapoolse avaldusega, kus ta kinnitab, et Saksa koalitsioonivalitsus, kellel on parlamendi enamuse toetus, kavatseb teha liidupanga seaduses parandused, mis võimaldaks sel aastal müüa osa Saksa panga kullavarudest. See aitaks Saksamaal täita Maastrichti lepingus ettenähtud rahaliitu pääsemise nõuded ehk alandada eelarvepuudujäägi alla 3% sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja välisvõla alla 60% SKTst. Saksamaa selle aasta eelarvepuudujääk on 3,8% SKTst ja ilma kullamüügist saadava 20 miljardi margata on tal raske kui mitte võimatu nõuet täita.

Liidupank ei saa takistada valitsusel pangaseaduse muutmist. Kuid analüütikute sõnul saab keskpank keelduda kullamüügist saadava tulu Bonnile ülekandmisest selle kalendriaasta jooksul, kuna ta on juba täitnud kõik selle aasta tulude eelarvesse kandmise kohustused.