4 juuni 1997

Rootsi ei kiirusta rahaliitu

Selline oli Rootsi sotsiaaldemokraatliku partei juhtkonna seisukoht rahaliidu küsimuses, mida üldiselt toetavad ka tsentristid, vasakpartei, rohelised ning kristlikud demokraadid.

Peamiste põhjustena, miks Rootsi rahaliitu astumisega viivitada otsustas, nimetas peaminister Göran Persson rahva sügavat usaldamatust ühisraha vastu ning viimaste nädalate sündmusi Prantsusmaal ja Saksamaal, mis on rahaliidu ümber valitsevat ebakindlust veelgi süvendanud.

Sotsiaaldemokraatide otsusega ei saa rahaliidust ka määravat küsimust 1998. a parlamendivalimistel. Samas toonitas Persson, et Rootsil on võimalus kiiresti ümber otsustada, kui olukord peaks muutuma.

«See pole lõplik «ei»,» ütles Persson pressikonverentsil, millel osales ka rahandusminister Erik Åsbrink.

Åsbrink lükkas ümber finantsturgudel levinud kuuldused Rootsi krooni võimalikust sidumisest lähiajal Euroopa valuutavahetuskursi mehhanismiga.

«Meile ei ole mingit kavatsust krooni ERMiga siduda,» ütles Åsbrink. «Kui küsimuse all on liitumine ERM 2ga, siis see ei muutu aktuaalseks enne, kui Rootsi on rahaliidu osas oma otsuse teinud.»

Samas avaldas Åsbrink kartust, et Rootsi väljajäämine EMUst võib vähendada Rootsi mõju Euroopa Liidus.

EMUst välja jäädes satub Rootsi omamoodi «valuuta-EFTAsse» -- dollari-naelsterlingi tsooni Euroopas, kuhu peale Rootsi kuuluvad veel Suurbritannia ja Taani ning Norra ja ?veits. Need riigid moodustasid tuumiku ka varasemas vabakaubandusblokis EFTA, mis kaotas poliitilise tähtsuse pärast ELi siseturu kokkulepet 1994. a 1. jaanuaril.

Nn väljajääjate vahel on selged majanduslikud, rahanduslikud ja kaubanduslikud sidemed. Kõik riigid -- välja arvatud ?veits -- on tihedalt seotud USA dollari ja Suurbritannia naelaga. Naftariik Norra saab lõviosa oma ekspordituludest dollarites. Taani kaubandus, eelkõige põllumajandus, on traditsiooniliselt tihedalt seotud Suurbritanniaga.

Briti majandusel on tihedamad sidemed USA kui mandri-Euroopa riikidega. See ei avaldu üksnes finantssektoris, kus London Cityst läheb otseliin Wall Streetile.

?veits kui «Euroopa pank» on erand. Ebakindluse püsides Euroopa finantsturgudel on ?veitsi frank investorite lemmikvaluutasid.

Rootsi tööstuses on võtmeroll dollarites kauplevatel suurtel rahvusvahelistel kontsernidel eelkõige metsanduse, autotootmise ja masinaehituse alal.

«Valuuta EFTA» riigid on Rootsile olulised kaubanduspartnerid. Kui juurde arvata ka USA, langes piirkonna arvele mullu 35 protsenti Rootsi ekspordist, kokku 566 miljardist Rootsi kroonist 200 miljardit.

EMU otsus asetab Rootsi ning Rootsi krooni momendil tugevate valuutadega riikide hulka. See nõrgendab Rootsi nende ettevõtete konkurentsivõimet, mis ekspordivad peamiselt mandri-Euroopasse. Traditsioonilised dollari-majandusharud, nagu auto-, metsa- ja ravimitööstus aga võidavad uuest olukorrast. DI-SD

Hetkel kuum