Piraatkoopiad pidurdavad muusikafirmade toodangut

Muusikafirmad panevad kirjas valitsusele ette hakata autoriõigusega kaitstud kaupade müüjatele andma litsentse, mille saamise tingimus on müüjate ja autoriõigusi omavate organisatsioonide vaheliste kokkulepete olemasolu. Samuti soovitavad kirja autorid karmistada piraatlusega tegelejatele määratavaid karistusi.

Muusikaäri Lasering juhataja Hiie Nurme ütles, et piraathelikandjate osakaal näitab kasvutendentsi ja mõjutab otseselt muusikafirmade müügitulemusi. «Tundub, et riigiametnikud lihtsalt ei taha piraatluseprobleemiga tegeleda,» ütles ta.

Kassettide ja CD-plaatide hulgimüüja ASi Pedrobeat juhatuse esimehe Sven Aabreldaali sõnul võitleb majanduspolitsei piraatluse vastu äärmiselt loiult. Minu teada on nad sel aastal Kadaka turule teinud vaid ühe reidi ja siis konfiskeeriti 500 plaati, ütles Aabreldaal. «500 plaati on aga väljas vaid ühel kümnetest müügilettidest,» lisas ta.

Majanduspolitsei inspektor Ain Soosaare sõnul on politsei kahe aasta jooksul konfiskeerinud umbes 2000 piraatlaserplaati ja 1000 videokassetti, enamik neist Tallinnast Kadaka turult. Kogused on nii väiksed sellepärast, et igale plaadile on vaja ekspertiisi teha ja see võtab aega, rääkis Soosaar.

Sel aastal on majanduspolitsei käinud Kadaka turul plaate korjamas kaks korda. «Tallinnas olen mina ainuke piraatluse vastu võitleja, politseil pole lihtsalt raha rohkem mehi tööle palgata,» ütles Soosaar.

Muusikafirma Aidem Pot president Auris Rätsep ütles, et piraatide agar tegutsemine on kindlasti üks asjaolu, mis segab legaalsete müüjate tegutsemist. «Politsei võib plaadid letilt ära korjata ja müüjatädile trahvi määrata, tegelikult on sellesama tädikese taga mitu varifirmat, kelle jälgi politseil on peaaegu võimatu ajada,» lisas ta.

Muusikafirmade väitel müüakse Kadaka turul iga kuu 100 000 piraatplaati, mida ostavad peamiselt soomlased. Võrdluseks -- Laseringi muusikaäri müüb aastas umbes 10 000 laserplaati, üks Eesti suurematest legaalsetest plaatide hulgimüüjatest AS Pedrobeat 60 000 plaati.

Piraathelikandjate osa Eesti turul moodustab eri hinnanguil 80--90% kogu muusikaturust. Muusika- ja videopiraatluse käive ulatub üle 100 mln krooni aastas.