Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiirusepiirang võib sõltuda kubatuurist
Liikluseeskirjad eri Euroopa riikides võivad olulisel määral erineda. Kuna seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, tasub enne pikema sõidu ettevõtmist selgeks teha ka selle riigi reeglid, kuhu minna kavatsetakse.
Saksamaa autoklubi ADAC andmetel kehtivad enamikus Euroopa maades samad kiirusepiirangud, mis Eestiski -- asulates 50 km/h, maanteedel 90 km/h. Mõnedes endistes sotsialismimaades on asulates endiselt lubatud 60 km/h, Suurbritannias ja Iirimaal, kus kasutusel miilimõõdustik, on asulates lubatud sõidukiiruseks 48 km/h (30 mph).
Eestis kiirteed puuduvad, Lääne-Euroopas on nende võrgustik väga tihe (Itaalias ja Prantsusmaal on kiirteed tasulised, Saksamaal tasuta).
Euroopas on kuus riiki, kus kiirteedel liikumise kiirus võib ületada 120 km/h. Saksamaa kiirteedel puudub kiirusepiirang sootuks, soovitavaks kiiruseks on 130 km/h.
Norras ja Rumeenias on ka kiirteedel lubatud sõidukiirus vaid 90 km/h, Rumeenias on seejuures kasutusel süsteem, kus mootorsõiduki maksimaalne lubatud sõidukiirus sõltub mootori töömahust (lubatud kiirus vastavalt 70, 80 või 90 km/h). Mootorratastega võib Rumeenias sõita vaid kiirusega 50 km/h. Austrias omakorda kehtib reegel, et öösiti lubatakse väiksemaid sõidukiiruseid kui päeval.
Alkohol ja autosõit välistavad teineteist enamikus Euroopa riikidest. Täiesti keelu all on nn lõhnadega autosõit Türgis, Slovakkias, T?ehhi Vabariigis, Ungaris, ka Eestis (0,0 promilli). Peaaegu sedasama tähendab ka 0,2 promilli, mis kehtib Eesti automatkajate jaoks olulistes riikides -- Rootsis ja Poolas. Enamikus maades jääb nn kriitiline piir 0,5 ja 0,8 promilli vahele.