NATO nimetab esimesed kandidaadid
USA on maailma ainsa järele jäänud superriigi enesekindlusega üritanud teistele riikidele peale suruda oma ettekujutust uue Euroopa julgeolekuvajadustest, teatades, et nõustub NATO laiendamise esimeses voorus ainult kolme endise Varssavi pakti riigi -- Poola, T?ehhi ja Ungari vastuvõtmisega.
Kui laienemise ratifitseerivad alliansi kõik praegused liikmed, võivad neist riikidest täisliikmed saada juba 1999. aastal liidu sõlmimise 50. aastapäeval.
USA üheksa Euroopa-liitlast eesotsas Prantsusmaa ja Itaaliaga soovivad nimekirja lisada ka Rumeenia ja Sloveenia, põhjendades oma nõudmist sellega, et mõlemad on demokraatlikud turumajandusega riigid, mis asudes Musta mere ning Balkani ohutsoonide naabruses vajavad täiendavaid julgeolekugarantiisid.
Bill Clinton on aga teatanud, et vaid eespool nimetatud kolm riiki, millel juhtumisi on USAs mõjusad etnilised lobby-grupid, on poliitiliselt ja sõjaliselt NATOsse astumiseks valmis. USA kongress tunneb muret ulatuslikuma laienemise maksumuse pärast.
NATO peasekretär Javier Solana ütles laupäeval, et vastuvõetavate riikide arvu suhtes ei ole liikmesriigid veel konsensusele jõudnud, niisamuti nagu ei saa anda konkreetseid lubadusi esimeses voorus väljajääjatele.
USA ametnikud teatasid, et ei usu oma Euroopa liitlaste poolt avalikku rünnakut, v.a Prantsusmaalt, kellel on Washingtoniga teine kana kitkuda NATO Vahemere piirkonda kontrollivate vägede ülemjuhatuse osas, mida Prantsusmaa Euroopasse taotles. USA keeldus.
Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci esindaja teatas, et Prantsusmaa ei kavatse kolme Ida-Euroopa riiki, mille vastuvõtmise osas alliansis valitseb üksmeel, oma taotluste läbisurumiseks pantvangiks võtta.
Isegi kui vastu võetakse ainult kolm riiki, usub Solana, et see suurendaks Ida-Euroopa julgeolekut seoses NATO stabiilsustsooni laienemisega.
«Sellest alliansist ning sellest tippkohtumisest võidavad julgeoleku seisukohalt kõik riigid. Ükski riik ei jää kaotajaks,» ütles Solana.
«Me ei loo Euroopas uusi eraldusjooni. Me vastupidi kustutame need,» ütles ta.
Venemaa president Boriss Jeltsin kirjutas maikuus NATOga alla koostöökokkuleppele, leevendades mõnevõrra Venemaa jäika vastuseisu NATO laiendamisele.
Kuid Jeltsin otsustas Venemaa tauniva suhtumise rõhutamiseks jätta sõitmata Madridi tippkohtumisele, kus kolmapäeval kohtuvad 28 Ida-Euroopa riiki NATO 16 liikmesriigiga Euro-Atlandi partnerluse nõukogu esimesel istungil.
Ilmselt ei lahendata Madridis lõplikult NATO struktuuride reformimisega seonduvaid küsimusi, mis kohandaks alliansi paremini külma sõja järgsete rahukaitse- ning humanitaarmissiooni täitmisega. Selle asemel kinnitatakse mõned põhiküsimused, näiteks NATO vägede Euroopa aseülemjuhataja nimetamine Euroopa missioonide täitmiseks. REUTER-ÄP