Uudised
15. juuli 1997 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suhtekorraldus muutub kvaliteetsemaks

Rahvusvaheline tähelepanu toodete ja teenuste kvaliteedile tingib üha suurema arvu elukutsete kvaliteedistandardite formuleerimise. Selle protsessiga on nüüdseks ühinenud ka suhtekorraldus.

Suhtekorralduse teoorias ja praktikas on lähiaastatel märgatav rahvusvaheline suundumus pöörata rohkem tähelepanu kvaliteedistandarditele, mis põhinevad ISO 9000 nõuetel.

Suhtekorraldus on kogu maailmas väga kiiresti arenev majandusaru, mille suuruseks käesoleval ajal hinnatakse 24 miljardit USA dollarit. Valdkonna intensiivset arengut toetavad poliitilised ja majanduslikud arenguprotsessid avatud ühiskonna ja globaalse majandusruumi suunas, tuues kaasa vajaduse informatsiooni analüüsida ja suunata sihtauditooriumile.

Suhtekorraldusvaldkonna mahu ja mõju kasv toob kaasa vajaduse ühtlustatud rahvusvaheliste standardite järele tagamaks professionaalse suhtekorralduse taseme vastavuse miinimumstandarditele nii eri riikides kui ka ühe riigi piires. Kvaliteedile suurema tähelepanu pööramine suurendab ka nõudmist suhtekorraldusprojektide tulemuslikkuse mõõtmise ja hindamise järele, sest suhtekorralduselt oodatakse täpselt püstitatud eesmärkide professionaalset täitmist.

Sellest tulenevalt on märgatav rahvusvaheline suundumus võtta suhtekorralduses kasutusele sarnased turu-uuringumeetodid, mida kasutatakse turundus- ja reklaamiprojektide hindamisel.

Juunis Helsingis toimunud suhtekorraldajate maailmakongressil kirjutasid kolm peamist rahvusvahelist suhtekorraldusorganisatsiooni, rahvusvaheline suhtekorraldajate assotsiatsioon (IPRA), Euroopa suhtekorralduse konföderatsioon (CEPR) ja suhtekorraldusfirmade assotsiatsiooni rahvusvaheline komitee (ICO) alla dokumendile, mis sätestab rahvusvahelised suhtekorralduse kvaliteedistandardid.

Miinimumkvaliteedistandard piiritleb neljas kategoorias 155 nõuet, mida peaks professionaalne suhtekorraldaja igal juhul täitma, vaatamata sellele, kus või millistes tingimustes ta töötab. Selliste ühiste nõuete järgimine tagab miinimumstandardi teenuste osutamisel ning võimaldab paigutada suhtekorraldaja elukutse ühte ritta teiste professionaalidega.

Miinimumkvaliteedistandardi koostajad on lähtunud põhimõttest, et suhtekorraldajal oleks võimalik standardit kasutada kogu suhtekorraldusprotsessi vältel, alates esimesest kohtumisest kliendiga kuni kontrolli ja hinnangu andmiseni projektile. Ülejäänud kolmes kategoorias määratletakse standarditega nõuded suhtekorralduse tegevusvaldkondadele, suhtekorraldusprojektide elluviimisele ja suhtekorraldaja personaalsetele oskustele.

Suhtekorraldusprotsessi kvaliteedi hindamisel jälgitakse järgmiste elementide täitmist: esimene kohtumine, projekti eelnõu esitamine, taustuuringud ja planeerimine, dokumentatsiooni vormistamine, projekti elluviimine, tulemuste mõõtmine.

Teises kategoorias antakse hinnang suhtekorraldusele valdkondade kaupa, sest nõudmised järgmistes valdkondades on erinevad: nõustamine, ürituste korraldamine, suhtekorralduslikud tooted, meediasuhted, uuringud ja tulemuste mõõtmine.

Kolmandas kategoorias hinnatakse nende tegurite kvaliteeti, mis mõjutavad suhtekorraldusprojekti elluviimist: ajakava, eelarve, usaldusväärsus, paindlikkus, professionaalsus ja juhtimine.

Viimases kategoorias määratakse suhtekorraldaja personaalsete oskuste vastavus miinimumstandarditele: haridus, kogemused, keeleoskus, kontaktid, eetika, suhtekorralduse miinimumkvaliteedinõuete täitmine.

Vajadust hinnata suhtekorraldusalast tegevust, lähtudes ISO 9000 standarditest, teadvustati rahvusvahelisel tasandil esmakordselt 1990. aastate alguses.

Tol ajal püstitati ka kolm peamist eesmärki: ühised suhtekorraldusteenuste osutamise standardid; adekvaatsed mõõtmise meetodid ja normid; realistlik arusaamine suhtekorralduse võimalustest klientide ja suhtekorraldajate hulgas.

ISO 9000 standarditele vastamiseks peavad olema täidetud kakskümmend nõudmist alates juhtimisfunktsioonist ja kontrollimeetoditest kuni töötajate koolituseni. Peamiselt pööratakse tähelepanu neljale aspektile firma tegevuses: juhtkonna kohustused, kliendi vajadused, personalivalik ja kvaliteedisüsteem.