20. juuli 1997 kell 22:00

Leedu ei lepi teise ELi vooruga

Leedu peaminister Gediminas Vagnorius hoiatas, et Leedu Euroopa Liitu vastuvõtmisega viivitamine võib õhutada Venemaa natsionalistlikke jõude taastama oma mõjuvõimu Balti riikides.

«Arvan, et komisjoni otsus on negatiivseks signaaliks teistes riikides asuvatele reaktsioonilistele jõududele ning võib ohustada meie riigi stabiilsust,» ütles Vagnorius Briti majanduslehele The Financial Times antud intervjuus.

Läinud nädalal soovitas Euroopa komisjon esimese Balti riigina liitumisläbirääkimisi alustada Eestiga. Komisjoni väitel on Leedu ja Läti reformid kulgenud aeglasemalt, mistõttu neid esimeste hulka ei arvatud.

ELi liidrid kinnitavad lõpliku nimekirja Luksemburgi tippkohtumisel detsembris, ehkki on vähetõenäoline, et see erineb komisjoni ettepanekust.

Gediminas Vagnoriuse sõnul on Leedul kõik õigused olla esimeste liikmekandidaatide hulgas. Peaminister kritiseeris komisjoni «aegunud» andmete kasutamise eest ning kahtles, kas otsused on langetatud ainuüksi objektiivsetel kaalutlustel.

Vagnoriuse sõnul ei ole komisjon piisavalt hinnanud Leedu edu inflatsiooni alandamisel, mis 1996. a langes 13,1 protsendile ning jääb tänavu 7 protsendi piiresse.

Komisjon arvestas Leedu aastainflatsiooniks 1996. a juunis 24,6 protsenti.

Peaminister, kes mullu oktoobris ametisse asudes seadis ühinemise Euroopa Liiduga valitsuskabineti esimeseks prioriteediks, ütles, et komisjon ei ole arvesse võtnud ka uusi seadusi, mis kiirendavad erastamist ning täiendavad pankrotimenetlust.

Täna esitab Leedu valitsus detailse vastuse komisjoni analüüsile ning alustab aktiivset lobby-tööd Euroopa riikide hulgas, et tagada enesele Luksemburgis vajalik toetus.

«Meil on väga head suhted Taani ja teiste Põhjamaadega. Samuti loodame, et Saksamaa täidab oma lubaduse kaitsta Balti riikide huvisid,» ütles Vagnorius.

Leedu rahandusministri Algirdas Semeta sõnul on Leedu majandustulemused viimastel kuudel oluliselt paranenud, mida on hinnanud ka rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor's.

Läinud kuul andis S&P Leedule investeeringureitinguks BBB miinuse, mis on sama mis Ungaril ja Poolal, mis arvati Euroopa Liiduga esimeste liitujate hulka.

Semeta sõnul võimaldas see reiting Leedul emiteerida 200 miljoni dollari eest eurovõlakirju, mille hind oli vaid 105 baaspunkti võrra kõrgem kui USA valitsuse võlakirjadel. Kui Leedu 1995. aastal esmakordselt rahvusvahelisele kapitaliturule tuli, oli vahe 445 baaspunkti. FT

Hetkel kuum