Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maasikakasvatus on tulus tegevusharu
Kolmapäeval peaminister Mart Siimanni osalusel Tartumaal Saaremäe talus peetud maasikakasvatuse teabepäeval rääkis Jaani, et viie hektari suuruse maasikavälja omanik suudab näiteks 560 000 krooni suuruse laenu seitsmendal aastal tasuda ja jõuab kasumisse üheksanda aasta lõpus.
Saaremäe talu peremehe Peeter Venderi sõnul võib soodsal hooajal teenida maasikahektarilt kuni 50 000 krooni. «Mullu oli väga hea maasika-aasta, saime maasikaid üle 7,7 tonni hektarilt.» lisas perenaine Reet Vender. «Tänavune maasikasaak oli kasinam.»
Saaremäe talus on 16 hektarit maad, millest maasikate all on 4,5 hektarit. Reet Vender ütles, et talu plaanib maasikaistandust suurendada kümne hektarini.
Ösel Foodsi juhatuse esimees Robert Jaani sõnas, et nende eesmärk on jääda maasikate kokkuostjaks, töötlejaks ja turustajaks. ASi Marjakasvatus tegevdirektori Rein Peedori sõnul ostis ettevõte tänavu Kesk- ja Lõuna-Eesti talunikelt kokku 62 tonni maasikaid.
«Selle aasta lõpuks on talunikud rajanud ligi 90 hektarit maasikapõlde,» rääkis Peedor. «Järgmise aasta lõpuks loodame maasikaistanduste pindala kahekordistada.»
Ösel Foodsi üks omanikke Tullio Liblik leidis, et kuna Eestis valmib maasikas nädal varem kui Soomes, on võimalik lõigata kasumit Soome marjaturul. Libliku sõnul ekspordib Eesti praegu ainult viis protsenti maasikatest. «Piiramatu Euroopa turg oleks külmutatud tööstusmarjal,» lisas ta.
Eesti marjaühingu juhatuse esimehe Tiit Kaasiku andmetel kasvatati Eestis tänavu maasikaid kokku umbes 460 hektaril, sealt saadi 1500 tonni marju. Maasikakasvatuse aastane käive on Eestis üle 34 miljoni krooni.