• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lihaühistu juht katsetab uut seakasvatusmeetodit

    Urmas Lahe juhitav AS Ruix kirjutas eelmisel nädalal alla lepingule ASiga Hansa Liising, mille tulemusena liisitakse Kureoja sigalakompleksile kaks miljonit krooni maksvad Saksa firma Big Dutchman söödaseadmed. Praegu käivad ka läbirääkimised kahe miljoni krooni suuruse laenu saamiseks, millega kohandataks olemasolev, kuid amortiseerunud sigalakompleks sigade uuel meetodil kasvatamiseks.
    Lahe katsetatav sigade vabapidamine tähendab seda, et loomad kasvaksid alates 25 kilogrammist kuni realiseerimiskaaluni 95--100 kilogrammi ühes kohas ja neid ei oleks vaja ümber tõsta ühest aedikust teise, millega sigadele tekitatakse väidetavalt stress ja nende kasvuaeg võib seetõttu paari nädala võrra pikeneda.
    Laht märkis, et ASi Ruix eelmisel sügisel ligi saja tuhande krooni eest ostetud Kureoja kompleksi oleks tulnud traditsioonilise aedikutega kaetud farmi rajamiseks investeerida 8--10 miljonit krooni. Kuna see poleks olnud otstarbekas, siis otsustati hakata sigu pidama vabalt kuni 250-liikmelistes karjades. «Leidsime vabapidamise, mida Euroopas laialdaselt kasutatakse,» seletas Laht. «See on niinimetatud stressivaba liha, kus loom kasvab ise ilma liigse inimesepoolse vahelesekkumiseta.»
    Eesti suurima seakasvatuskompleksi ASi Ekseko tegevdirektor Peeter Ergma kiitis ASi Ruix plaani, öeldes samas, et sealiha kvaliteet ei sõltu sellest, kas sigu kasvatatakse 9--14 isendile mõeldud aedikutes või tehakse seda suurele karjale kohandatud boksides.
    «Ilmselt on Laht selle maha kopeerinud Hollandist, Saksamaalt või Inglismaalt, kus sigu suvel õues peetakse,» lausus Ergma.
    AS Ruix kavandab lähiaastal suurendada Kureoja sigalas isendite arvu seitsmesajalt viie tuhandeni. Lisaks Kureoja farmile, mille juurde kuulub ka söödatööstus 12,5tonnise elevaatoriga, on firmal veel kaks sigalat kokku rohkem kui 4000 seaga, üle 300 hektari põllumaad ja käivitamisjärgus lihatööstus Amblas.
    Eelmisel aastal oli ASi Ruix käive kaheksa miljonit krooni, tänavu loodetakse käibe kahekordistumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.