• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kärevere silla ehitaja selgub lähipäevil

    TREF pakub välja, et jõemuda jms veetakse minema jõepraamidega ning asemele tuuakse liiv samuti praamidega, selgitas maanteeameti teedeosakonna sildade peaspetsialist Linno.
    Kuna jõetransport on autotranspordist odavam, teeb see ka pakkumuse odavamaks.
    Tartu ärimehele Rein Kilgile kuuluva OÜ Laevatöö juhatuse liige Aare Käära kinnitas, et Laevatöö on saanud TREFiga põhimõttelise kokkuleppe rakendada töös nende praame.
    «Vastavalt teisaldatava pinnase kogusele ja tähtajale oleme suutelised välja panema viis-kuus praami,» rääkis Käära.
    Jaan Linno märkis, et ehituskomisjon pole oma lõplikku otsust silla ehitaja suhtes veel teinud. Kärevere silla ja sellele pealesõiduteede ehituskonkursil osaleb kokku kaheksa ettevõtet 18 pakkumusega. Linno ei soostunud konkureerivate firmade nimesid nimetama.
    Eesti tuntud sillaehitaja ASi Via Pont direktori Väino Hallikmägi sõnul osales ettevõte konkursil kaheksa variandiga. «Meie pakkumused olid vahemikus 26 kuni 45,5 miljonit krooni,» lisas Hallikmägi. Via Pont on alates 1990. aastast remontinud või ehitanud ligi 30 silda.
    Linno sõnul alustatakse tänavu Kärevere silla muldkeha ehitust. Uus, üle 100 meetri pikk sild tuleb praegusest paarkümmend meetrit allavoolu. «Silla ehitus liiklust vanal sillal häirima ei hakka,» lausus Linno. Ta prognoosis, et uus sild valmib 1999. aasta sügisel. «Kõik sõltub sellest, kui palju silla ehituseks raha eraldatakse,» lisas ta. Linno sõnul võib uue silla üldmaksumuseks kujuneda umbes 32 miljonit krooni.
    Tallinna--Tartu kiirtee töörühm kiitis mai algul heaks maanteeameti taotluse eraldada järgmise aasta riigieelarvest 155 miljonit krooni pakilisemateks töödeks tulevasel kiirteel.
    Kärevere silla ja sellele pealesõiduteede ehitamiseks oli planeeritud 55 miljonit krooni, Jüri--Vaida teelõigu lõpetamiseks 50 miljonit krooni ja Mäo ümbersõidu väljaehitamiseks 50 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.