Ukrainaga seotud probleemid lahenevad

Ukraina ja Eesti vahel kehtib alates 14. märtsist 1996. a vabakaubandusleping, mis on erandlik selles mõttes, et nii tollimaksudest kui ka koguselistest piirangutest on vabastatud kõik tooted.

Millised on veel säilinud takistused Ukraina turule pääsuks, kas ja millega on nad põhjendatud ja mida saab Eesti riik teha nende takistuste kõrvaldamiseks?

Esimene takistus, mis puudutab eelkõige toiduainete, kuid ka mööbli tootjaid ja mille kehtestamine Ukraina poolt on vastuolus vabakaubanduslepinguga, on erinev aktsiisimaksude tase kodumaistele ja importtoodetele.

Kuigi vabakaubanduslepingu kohaselt ei tohiks Ukraina Eesti suhtes rakendada diskrimineerivaid makse, mille toime on sarnane tollimaksuga, pole Ukraina aktsiisimaksu suhtes Eestile erandit teinud. Seega võib öelda, et õiguslik alus selliseks käitumiseks puudub.

Eesti on tõstatanud küsimuse nii ekspertide tasandil, valitsustevahelise komisjoni istungitel kui ka vägagi kõrgel poliitilisel tasandil. Nüüdseks on Ukraina pool jõudnud nii kaugele, et poliitilisel tasandil on olukorra tõsidust mõistetud. Loodetavasti järgnevad sellele kiired ja konkreetsed sammud Ukraina ametiasutuste poolt.

Teiseks oluliseks takistuseks Ukraina turule pääsul, mis puudutab nii toiduainete kui ka masinatööstuse toodangu tootjaid Eestis, on erinevad kvaliteedi-ja sertifitseerimisnõuded. Nende tõkete kõrvaldamine on keerukam, kuivõrd neid kvalifitseeritakse kui kaubanduse tehnilisi barjääre, mida ei käsitleta vabakaubanduslepingus.

Probleemid seonduvad paljuski sellega, et Ukraina kolleegid lähtuvad tänaseni paljuski endise NSV Liidu reeglitest, mis nägid ette kohustuslikke standardeid ja kohustuslikult sertifitseeritavaid tooteid. Eesti seevastu on üle läinud euroopalikele reeglitele, mille kohaselt on kõik standardid vabatahtlikuks kasutamiseks ning kohustuslikke nõudeid (tulenevalt tervisekaitse- ja ohutuse nõuetele) saab kehtestada vaid seadusega.

Lahenduse saamiseks sõlmiti teatavasti 20. veebruaril k.a Eesti ja Ukraina valitsuste vaheline kokkulepe koostööst sertifitseerimistulemuste vastastikuseks tunnustamiseks. Lepinguga fikseeritud koostöö tulemuseks oleks see, kui Ukraina pool tunnustaks Eesti sertifitseerimisasutuste ( juhul kui need on Eestis akrediteeritud ja tunnustatud) poolt väljaantud sertifikaate.

Sellisel juhul langeks ära vajadus Eesti ettevõtetel sertifikaatide taotlemiseks Ukrainas või oma laborite sertifikaatide tunnustamise taotlemiseks Ukraina poolt (ASi Kalev näide). Sellest tulenevalt poleks vaja ettevõtjatel kanda ka suuri kulutusi, mis selle tegevusega seonduvad.

Kuivõrd vastatikuse tunnustamise saavutamine on pikaajaline protsess, eeldab see ju ka Eesti poolt Ukrainas tehtava töö tunnustamist, see aga erineb Euroopas levinud tavast, on majandusministeerium kavandanud ja Ukraina poolele välja pakkunud teatud vahepealse astme, mis peaks ettevõtjatele leevendust pakkuma.

Selle kava kohaselt pakutakse Ukraina poolele akrediteerimiseks mõned Eesti standardiameti poolt juba akrediteeritud ja tunnustatud sertifitseerimisasutused ja laborid.

Need oleksid riigi veterinaarialabor, Areto toidulabor, AS Metrosert kui sertifitseerija. See annaks nimetatud asutustele võimaluse väljastada Ukrainas tunnustatud sertifikaate ning oleks esimeseks sammuks usalduse saavutamisel. Põhineb ju kogu sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine usaldusel, lepingupartneri töö ja selle tulemuste usaldamisel.

Majandusministeerium on kutsunud Ukraina eksperdid augustis Eestisse sertifitseerimisasutusi akrediteerima. See oleks esimene samm sertifitseerimise täielikul vastastikusel tunnustamisel. Vastava lepinguga jätkatakse tööd juba septembris.

Selleks ajaks võtab riigikogu loodetavasti vastu ka «Toote nõuetekohase tõendamise seaduse», mis loob täielikult euroopaliku õigusliku aluse vastavale tegevusele Eestis.