Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukrainaga seotud probleemid lahenevad

    Ukraina ja Eesti vahel kehtib alates 14. märtsist 1996. a vabakaubandusleping, mis on erandlik selles mõttes, et nii tollimaksudest kui ka koguselistest piirangutest on vabastatud kõik tooted.
    Millised on veel säilinud takistused Ukraina turule pääsuks, kas ja millega on nad põhjendatud ja mida saab Eesti riik teha nende takistuste kõrvaldamiseks?
    Esimene takistus, mis puudutab eelkõige toiduainete, kuid ka mööbli tootjaid ja mille kehtestamine Ukraina poolt on vastuolus vabakaubanduslepinguga, on erinev aktsiisimaksude tase kodumaistele ja importtoodetele.
    Kuigi vabakaubanduslepingu kohaselt ei tohiks Ukraina Eesti suhtes rakendada diskrimineerivaid makse, mille toime on sarnane tollimaksuga, pole Ukraina aktsiisimaksu suhtes Eestile erandit teinud. Seega võib öelda, et õiguslik alus selliseks käitumiseks puudub.
    Eesti on tõstatanud küsimuse nii ekspertide tasandil, valitsustevahelise komisjoni istungitel kui ka vägagi kõrgel poliitilisel tasandil. Nüüdseks on Ukraina pool jõudnud nii kaugele, et poliitilisel tasandil on olukorra tõsidust mõistetud. Loodetavasti järgnevad sellele kiired ja konkreetsed sammud Ukraina ametiasutuste poolt.
    Teiseks oluliseks takistuseks Ukraina turule pääsul, mis puudutab nii toiduainete kui ka masinatööstuse toodangu tootjaid Eestis, on erinevad kvaliteedi-ja sertifitseerimisnõuded. Nende tõkete kõrvaldamine on keerukam, kuivõrd neid kvalifitseeritakse kui kaubanduse tehnilisi barjääre, mida ei käsitleta vabakaubanduslepingus.
    Probleemid seonduvad paljuski sellega, et Ukraina kolleegid lähtuvad tänaseni paljuski endise NSV Liidu reeglitest, mis nägid ette kohustuslikke standardeid ja kohustuslikult sertifitseeritavaid tooteid. Eesti seevastu on üle läinud euroopalikele reeglitele, mille kohaselt on kõik standardid vabatahtlikuks kasutamiseks ning kohustuslikke nõudeid (tulenevalt tervisekaitse- ja ohutuse nõuetele) saab kehtestada vaid seadusega.
    Lahenduse saamiseks sõlmiti teatavasti 20. veebruaril k.a Eesti ja Ukraina valitsuste vaheline kokkulepe koostööst sertifitseerimistulemuste vastastikuseks tunnustamiseks. Lepinguga fikseeritud koostöö tulemuseks oleks see, kui Ukraina pool tunnustaks Eesti sertifitseerimisasutuste ( juhul kui need on Eestis akrediteeritud ja tunnustatud) poolt väljaantud sertifikaate.
    Sellisel juhul langeks ära vajadus Eesti ettevõtetel sertifikaatide taotlemiseks Ukrainas või oma laborite sertifikaatide tunnustamise taotlemiseks Ukraina poolt (ASi Kalev näide). Sellest tulenevalt poleks vaja ettevõtjatel kanda ka suuri kulutusi, mis selle tegevusega seonduvad.
    Kuivõrd vastatikuse tunnustamise saavutamine on pikaajaline protsess, eeldab see ju ka Eesti poolt Ukrainas tehtava töö tunnustamist, see aga erineb Euroopas levinud tavast, on majandusministeerium kavandanud ja Ukraina poolele välja pakkunud teatud vahepealse astme, mis peaks ettevõtjatele leevendust pakkuma.
    Selle kava kohaselt pakutakse Ukraina poolele akrediteerimiseks mõned Eesti standardiameti poolt juba akrediteeritud ja tunnustatud sertifitseerimisasutused ja laborid.
    Need oleksid riigi veterinaarialabor, Areto toidulabor, AS Metrosert kui sertifitseerija. See annaks nimetatud asutustele võimaluse väljastada Ukrainas tunnustatud sertifikaate ning oleks esimeseks sammuks usalduse saavutamisel. Põhineb ju kogu sertifitseerimistulemuste vastastikune tunnustamine usaldusel, lepingupartneri töö ja selle tulemuste usaldamisel.
    Majandusministeerium on kutsunud Ukraina eksperdid augustis Eestisse sertifitseerimisasutusi akrediteerima. See oleks esimene samm sertifitseerimise täielikul vastastikusel tunnustamisel. Vastava lepinguga jätkatakse tööd juba septembris.
    Selleks ajaks võtab riigikogu loodetavasti vastu ka «Toote nõuetekohase tõendamise seaduse», mis loob täielikult euroopaliku õigusliku aluse vastavale tegevusele Eestis.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.