20. august 1997 kell 22:00

Pangandussõjas uus ring

Kevadel puhkenud pangan-dussõda on jõudnud uude etappi. Üleeile saatsid Hansapank ja Hoiupank peaminister Mart Siimannile avaliku pöördumise, milles kritiseeriti riigi rahavoogude juhtimist.

Pankade avaldus on positiivne selle koha pealt, et juhitakse riigi ja peaministri tähelepanu võimalusele kasutada eelarveraha senisest paremini. Samas on tegemist populistliku avaldusega, mille tegelikud motiivid ei ole mitte niivõrd lastega perede, korrakaitsjate, õpetajate, meditsiini- ja kultuuritöötajate ning põllumeeste eest hoolitsemine, nagu pangad oma avalduses teatavad.

Riik ei tohiks järgida pankade üleskutset paigutada riigikassa raha edukate ettevõtete kommertspaberitesse ja rahaturufondidesse. Kassatagavara peaks küll vähendama, kuid seda ei saa vähendada seniselt 24 päevalt kuuele, nagu pangad soovitavad.

Tegelikult oli kahe panga avalik pöördumine põhjustatud pangandusturul üha tihenevast konkurentsist ja Ühispanga ebaeetilisest tegevusest, millega on Ühispank saanud enda käsutusse suure osa riigi raha.

Ühispank on tugevalt paisunud ja astunud laenuturul Hansapangale ja Hoiupangale kõvasti kandadele. Tänu riigi rahale on Ühispanga käsutuses võrreldes konkurentidega kõige odavam laenuressurss ja see teisi panku ärritabki.

Eelmise aasta juuli lõpu seisuga oli eri kommertspankades keskvalitsuse raha kokku 746,2 miljonit krooni. Käesoleva aasta samal ajal aga kaks miljardit krooni.

Keskvalitsuse raha hulga tuntav suurenemine näitab, et riigikassa süsteem ei ole hästi käivitunud. Riigikassa süsteemi ei ole lülitatud veel kõik riigiasutused ja ka ravikindlustuse ning sotsiaalkindlustuse raha. Selles osas on võimalik riigikassa süsteemi täiustada

Samas peaks valitsus riigiraha senisest paremini kommertspankade vahel ära jaotama. Praegu haldab suuremat osa eelarverahast Ühispank.

Kui eelmise aasta juuli lõpu seisuga oli Ühispangas ja Põhja-Eesti Pangas keskvalitsuse raha kokku 519,1 miljonit krooni, siis aasta hiljem oli see summa 1,3 miljardit krooni. Näiteks Hansapangas oli keskvalitsuse raha 316,4 miljonit ja Hoiupangas 39,9 miljonit krooni.

Ühispanga edu aluseks on head suhted kõrgete rahandusministeeriumi ametnikega, kellel on äärmiselt soodsalt õnnestunud soetada Ühispanga aktsiaid. Praegusele rahandusministeeriumi kantslerile Agu Lellepile tehti 1996. aasta aprillis turuhinnast odavam aktsiaoptsioon, mille tulemusena sai ta 30 000 Ühispanga aktsia omanikuks. Aktsiate ostmise ajal oli Lellep veel riigikassa juht. Sama skeemi järgi sai 10 000 Ühispanga aktsia omanikuks praegune riigikassa juht Ahti Kallaste.

Juhul kui Lellep pole oma aktsiaid maha müünud, siis oli eilse päeva seisuga tema käes olevate Ühispanga aktsiate väärtus 3,6 miljonit krooni.

Kindlasti on Ühispanga viimaste kuude head majandustulemused ja sellest tulenev aktsiahinna tõus põhjustatud ka riigi soosingust, mis võimaldab neil rahulikult suurt summat riigiraha pööritada.

Sellepärast on riigi rahavooge juhtivatel Lellepil ja Kallastel tekkinud huvide konflikt ja tundub, et nad on rahandusministeeriumi ametnikena otsuseid langetades lähtunud rohkem Ühispanga, mitte aga riigi huvidest.

Rahandusministeeriumi ja Ühispanga head suhted on ajanudki marru teised pangad. Samas ei ole aga probleem nii hull, nagu seda püüavad Hansapank ja Hoiupank oma avalikus pöördumises näidata.

Hetkel kuum