Põhja-lõuna transpordikoridorist

Idee luua vabakaubandustsoon, mis hõlmaks Läänemere ja Musta mere sadamaid, kõlas esmakordselt Eesti ja Ukraina peaministri eelmise aasta kohtumisel. Selle idee edasiarendamise käigus on nüüd tuldud mõttele luua transpordikoridor, kus Eestile jääks transiidimaa roll, kirjutab B&B.

Ukraina parlamendis peetud kõnes ütles välisminister Hennadi Udovenko, et Ukraina välispoliitika üheks prioriteediks on majandussuhete arendamine Põhjamaadega. Heast tahtest on esialgu vähe, sest selleks on Ukrainal vaja leida Skandinaaviast partnerid. Arvestades Eesti ja Soome tihedaid suhteid, võiks tekkida kolmepoolne tihedam koostöö. Suure riigina on Ukrainal tugev ekspordipotentsiaal, mis võiks pakkuda Eesti sadamatele rakendust. Niisugune projekt oleks kasulik nii Ukrainale kui ka Eestile.

Eesti ja Ukraina vahel on alla kirjutatud kokku 33 riikidevahelist lepingut, kuid sellele vaatamata on eesti ärimeestel Ukrainas rohkesti probleeme, mille põhjuseks on eelkõige Ukraina seadused ja maksusüsteem.

Näiteks Ukraina kohalikud kaubad on aktsiisivabad, importkaubad aga mitte, mis seab Eesti tootjad ebavõrdsesse olukorda, ehkki kehtib vabakaubandusleping. Ukraina pool on teatanud, et ta on valmis lähiajal sellele probleemile lahenduse leidma.

Raskusi on ka Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud sertifikaatide vastastikuse tunnustamise lepingu rakendamisega.

«Kuna Ukraina ei ole nõustunud Eesti ettepanekuga sertifikaate vastastikku tunnustada, vaid soovib laboreid vastastikku akrediteerida, siis on lepingu rakendamine veninud,» ütles Äripäevale Eesti standardiameti peadirektori asetäitja Viktor Krutob. «Praegu on Eesti akrediteerimiseks välja valinud alles esimese, veterinaarialabori, millele otsitakse Ukrainas vastet.»

Seni on osa Eesti firmasid, nagu kondiitritoodete vabrik Kalev jp toiduaineettevõtted leidnud lahenduse selles, et sertifitseerivad oma tooted Ukrainas.

Kuigi mitmesuguste raskuste tõttu on paljud eesti ettevõtjad võtnud Ukraina suhtes äraootava seisukoha, on huvi Ukraina vastu viimasel ajal selgelt kasvanud.

1996. a esimeses kvartalis suurenes Eesti eksport Ukrainasse varasemaga võrreldes 128,4 protsenti ja selle väärtus oli 310,8 mln krooni. Tänavu on see kasvanud veel 15,6 protsenti. Põhilisteks Eesti ekspordiartikliteks olid toiduained, transpordivahendid ja keemiatööstustooted. B&B-ÄP