Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti esihoiustaja mängib hommikuti riigi rahaga

    kell 8.30
    Riigikassa on kokku kogunud pangaaruan- ded, mis näitavad riigieelarve jääki pankades. Seejärel valmib riigieelarve operatiivne aruandlus, mis esitatakse igal hommikul rahandusministeeriumi juhtkonnale. Aruandes kajastub lühidalt riigi äriseis ehk see, kui palju on makse makstud ja kui palju maksumaksja raha kulutatud. Samuti on seal näha riigieelarve jääk ja see, millistes pankades see seisab. Nii näiteks oli jääk 1. septembril 8,4 miljonit krooni, millest 7,9 seisis Ühispangas ja 462 000 Hoiupangas.
    Riigikassa aruannetes kajastuvat riigieelarve raha kulutab ligi 700 asutust. Kõigi asutuste piirkondlikuks teenindamiseks on loodud 19 riigikassa osakonda, millest viis asub Tallinnas ja ülejäänud maakondades.
    Riigieelarve aruandluse kiirendamiseks loob riigikassa riigi eelarvete infosüsteemi REI, mille kaudu avaneb riigil täpne ülevaade kõigist riigi tuludest ja kuludest. Näiteks praegu pole riigikassal aimu, kuidas toimetavad ligi 400 eelarvevälist fondi, mis elavad riigi kulul. Samuti puudub praegu ülevaade summadest, mida riik ja omavalitsused maksavad ligi neljale tuhandele riigilt toetust saavale ettevõttele.
    Praegu korraldab riigikassa 700 asutuse rahastamist. Seda on liiga palju, näiteks Soome riigikassal on ainult 120 kulutajat, räägib riigikassa juht Ahti Kallaste. Eestis on riigiasutusi, kus töötab vaid 3 inimest. Neist üks raamatupidaja, kes võtab ise raha vastu, jaotab ja kontrollib selle kasutamist. Kallaste sõnul on välja arvutatud, et alla 100 inimesega asutuses pole kasulik pidada koosseisulist raamatupidajat.
    kell 9.30
    Finantsplaneerimise talituse töötajad alus- tavad finantsplaani koostamist. Plaani järgi paigutab riigikassa kontodel asuva vaba raha tähtajalistesse hoiustesse. Kuigi ideaalis peaks riigikassa jääk olema null, selgub, et ikkagi kuni 100 miljonit krooni riigi raha on pankade jooksvatel hoiustel tühise intressi peal.
    Kallaste sõnul on riigieelarve laekumised ebaühtlased ja kuna riigikassa ei saa raha sisse laenata, peab hoidma piisavat varu.
    Miks on enamik riigi tähtajalistest hoiustest Ühispangas? Siis, kui riigi raha paigutamist kaks aastat tagasi otsustati, tegid kõige parema pakkumuse Ühispank ja tänaseks temaga liitunud Põhja-Eesti Pank, kõlab põhjendus.
    Miks on Kallaste Ühispanga aktsionär? Ma ei ole enam Ühispanga aktsionär, paigutasin raha fondidesse, vastab Kallaste. Ent 26. augusti seisuga oli tema väärtpaberikontol 3995 Ühispanga aktsiat, mille turuhind tõuseb vastavalt sellele, mida rohkem riik oma raha Ühispangas hoiab. Meenub, et Ühispanga nõukogu liige Mart Avarmaa tegi Kallastele möödunud kevadel aktsiaoptsiooni, millega viimane sai 10 000 aktsiat 14 krooniga. Täna on Kallaste valduses olevate Ühispanga aktsiate väärtus 627 000 krooni.
    kell 10.00
    Algab rahapakkumine, mille käigus pakub riigikassa diiler pankadele hoiustamiseks kassa jääki. Raha läheb parima pakkumuse teinud panka. Pakkumused võetakse kuuelt suuremalt pangalt -- Ühispank, Hansapank, Hoiupank, Forekspank, Tallinna Pank ja Maapank. Esialgsed kokkulepped sõlmitakse telefoni teel ja pangad lindistavad kõik kõnelused.
    Pakkumusi riigikassa ei avalikusta. See on sellepärast, et muidu saadakse teada, kas üks või teine pank on sattunud raskustesse, möönab Kallaste. Ta ei osanud põhjendada, kuidas on see võimalik, et Ühispank teeb kõige paremaid pakkumusi.
    kell 11.00
    Toimuvad pangaülekanded. Üle- kannete käigus läheb raha riigikassa jääki hoidvatest pankadest keskpanka. Edasi jõuab raha hoiukontodele neisse pankadesse, kes tegid hoiustamiseks parimad pakkumused.
    kell 12.00
    Pangakliiring. Keskpanka jõudnud raha jaotub pankade vahel ümber. Sellele järgneb telefoni teel sõlmitud lepingute kirjalik vormistamine. Lepingud saadetakse pankadesse laiali faksi teel.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Süttinud Uikala prügila omanik on riigile kõvasti võlgu
Eile taas põlema läinud Uikala prügilas on põlenguid ja keskkonnaga seotud rikkumisi olnud varemgi, prügila omanikul on saastetasu maksmata veerandi miljoni jagu.
Eile taas põlema läinud Uikala prügilas on põlenguid ja keskkonnaga seotud rikkumisi olnud varemgi, prügila omanikul on saastetasu maksmata veerandi miljoni jagu.