Eesti esihoiustaja mängib hommikuti riigi rahaga

kell 8.30

Riigikassa on kokku kogunud pangaaruan- ded, mis näitavad riigieelarve jääki pankades. Seejärel valmib riigieelarve operatiivne aruandlus, mis esitatakse igal hommikul rahandusministeeriumi juhtkonnale. Aruandes kajastub lühidalt riigi äriseis ehk see, kui palju on makse makstud ja kui palju maksumaksja raha kulutatud. Samuti on seal näha riigieelarve jääk ja see, millistes pankades see seisab. Nii näiteks oli jääk 1. septembril 8,4 miljonit krooni, millest 7,9 seisis Ühispangas ja 462 000 Hoiupangas.

Riigikassa aruannetes kajastuvat riigieelarve raha kulutab ligi 700 asutust. Kõigi asutuste piirkondlikuks teenindamiseks on loodud 19 riigikassa osakonda, millest viis asub Tallinnas ja ülejäänud maakondades.

Riigieelarve aruandluse kiirendamiseks loob riigikassa riigi eelarvete infosüsteemi REI, mille kaudu avaneb riigil täpne ülevaade kõigist riigi tuludest ja kuludest. Näiteks praegu pole riigikassal aimu, kuidas toimetavad ligi 400 eelarvevälist fondi, mis elavad riigi kulul. Samuti puudub praegu ülevaade summadest, mida riik ja omavalitsused maksavad ligi neljale tuhandele riigilt toetust saavale ettevõttele.

Praegu korraldab riigikassa 700 asutuse rahastamist. Seda on liiga palju, näiteks Soome riigikassal on ainult 120 kulutajat, räägib riigikassa juht Ahti Kallaste. Eestis on riigiasutusi, kus töötab vaid 3 inimest. Neist üks raamatupidaja, kes võtab ise raha vastu, jaotab ja kontrollib selle kasutamist. Kallaste sõnul on välja arvutatud, et alla 100 inimesega asutuses pole kasulik pidada koosseisulist raamatupidajat.

kell 9.30

Finantsplaneerimise talituse töötajad alus- tavad finantsplaani koostamist. Plaani järgi paigutab riigikassa kontodel asuva vaba raha tähtajalistesse hoiustesse. Kuigi ideaalis peaks riigikassa jääk olema null, selgub, et ikkagi kuni 100 miljonit krooni riigi raha on pankade jooksvatel hoiustel tühise intressi peal.

Kallaste sõnul on riigieelarve laekumised ebaühtlased ja kuna riigikassa ei saa raha sisse laenata, peab hoidma piisavat varu.

Miks on enamik riigi tähtajalistest hoiustest Ühispangas? Siis, kui riigi raha paigutamist kaks aastat tagasi otsustati, tegid kõige parema pakkumuse Ühispank ja tänaseks temaga liitunud Põhja-Eesti Pank, kõlab põhjendus.

Miks on Kallaste Ühispanga aktsionär? Ma ei ole enam Ühispanga aktsionär, paigutasin raha fondidesse, vastab Kallaste. Ent 26. augusti seisuga oli tema väärtpaberikontol 3995 Ühispanga aktsiat, mille turuhind tõuseb vastavalt sellele, mida rohkem riik oma raha Ühispangas hoiab. Meenub, et Ühispanga nõukogu liige Mart Avarmaa tegi Kallastele möödunud kevadel aktsiaoptsiooni, millega viimane sai 10 000 aktsiat 14 krooniga. Täna on Kallaste valduses olevate Ühispanga aktsiate väärtus 627 000 krooni.

kell 10.00

Algab rahapakkumine, mille käigus pakub riigikassa diiler pankadele hoiustamiseks kassa jääki. Raha läheb parima pakkumuse teinud panka. Pakkumused võetakse kuuelt suuremalt pangalt -- Ühispank, Hansapank, Hoiupank, Forekspank, Tallinna Pank ja Maapank. Esialgsed kokkulepped sõlmitakse telefoni teel ja pangad lindistavad kõik kõnelused.

Pakkumusi riigikassa ei avalikusta. See on sellepärast, et muidu saadakse teada, kas üks või teine pank on sattunud raskustesse, möönab Kallaste. Ta ei osanud põhjendada, kuidas on see võimalik, et Ühispank teeb kõige paremaid pakkumusi.

kell 11.00

Toimuvad pangaülekanded. Üle- kannete käigus läheb raha riigikassa jääki hoidvatest pankadest keskpanka. Edasi jõuab raha hoiukontodele neisse pankadesse, kes tegid hoiustamiseks parimad pakkumused.

kell 12.00

Pangakliiring. Keskpanka jõudnud raha jaotub pankade vahel ümber. Sellele järgneb telefoni teel sõlmitud lepingute kirjalik vormistamine. Lepingud saadetakse pankadesse laiali faksi teel.