Leedu talunikud avaldavad survet

Prognoosi kohaselt saab Leedu tänavu rekordilise, 3 mln tonni suuruse teraviljasaagi.

Valitsus oli sunnitud niisuguse sammu astuma talunike survel. Tõsi küll, suuremal osal teraviljakombinaatidest ei ole vahendeid, et vastu võtta kvooti -- 344 000 tonni vilja, mis maksab 60 miljonit dollarit ehk 876 miljonit Eesti krooni. Nad ei saa kasutada ka pangakrediiti, sest kogu nende vara on juba tagatisena kirjas.

Ent kohe pärast valitsuse erakorralist istungit sai selgeks, et valitsuse otsust on väga raske täita ka Jonava kombinaadil, sest tal lihtsalt ei ole nii suuri hoidlaid selle viljakoguse vastuvõtmiseks. Järelikult tuleb tal teiste kombinaatidega kokku leppida, et need võtaksid osa vilja oma hoidlatesse, maksta vilja transportimise ja hoidmise eest. See aga tõstab Euroopa kalleima, Leedu teravilja hinda veelgi.

Alles kuu aega tagasi sekkusid võimud Leedu piimaturul, kui seimi esimees Landsbergis nõudis piima kokkuostuhinna tõstmist. Nüüd on analoogne olukord teraviljaturul. Igatahes arvavad kohalikud eksperdid, et Leedu võimud toimivad majandusloogika vastaselt.

Leedus kehtivad kõrgeimad teravilja kokkuostuhinnad. Mullu maksti seal rukkitonni eest 150,38 dollarit, Eestis 121,62 ja Lätis 109,75 dollarit. Subsideeritud toidunisu tonn maksab Leedus 175 dollarit, Euroopa Liidus, kus see on samuti subsideeritud, ainult 125 dollarit ja Chicago börsil 130 dollarit.

Leedu teraviljatöötlejad teatasid aasta algul, et liiga kõrgete hindade tõttu saavad nad osta ainult 50% kvoodist. Et töötlejad olid nurka surutud, näitab mullune rentaablus, mis vilja kasvatajatel oli 52% ja töötlejatel 5%. Kui mullu said Leedu 19 suuremat teraviljakombinaati 8,25 mln dollarit kasumit, siis tänavu esimesel poolaastal olid nad juba 720 000 dollariga kahjumis. B&B