Metsapõleng kurnab valda ja rikastab kaupmehi

Kõige hullemad olid tulekahju kaks esimest päeva, pidime leidma kohalikud kauplused, kust süüa osta, räägib Padise vallavanem Leemet Vaikmaa. Hiljem hakati toitu tooma juba hulgiladudest ja tööstustest.

Kui päästeameti spetsialistid pakuvad viimaste aastate suurima metsatulekahju ühe kustutuspäeva maksumuseks umbes 200 000 krooni, siis Vaikmaa sõnul on praegu kindlalt teada vaid toidule ja kütusele kulutatud summad.

Padise vallale maksis umbes 500 mehe toitlustamine päevas üle 10 000 krooni. Tulekahju esimesel ja raskeimal nädalal kulutati toidule ja selle laialivedamisele 105 000 krooni.

Padise vallamaja ongi muutunud toidu jagamise kohaks. Fuajees seisab kastide viisi leibu, kurke ja tomateid, vorste. «Alguses üritasime oma jõududega meestele võileibu teha, kuid jõud ei käinud lihtsalt üle,» selgitab vallavanem. «Teise päeva õhtuks olid kõigil toidutegijatel leiva lõikamisest käed rakkus.»

Kõige raskem oli mineraalveega, tunnistab vallavanem. Esimestel päevadel ostsime kõik kohalikud poed veest tühjaks, lisab ta.

Padise kaupluse juhataja Aima Vainsalu sõnul ostis vald tõesti poest väga palju. «Alguses oli siit ostmine nende (valla -- toim.) ainuke võimalus meeste toitmiseks, kuid vald on hea klient, ei venita maksmisega,» kiidab ta.

Esimesel tulekahjunädalal ostis vald Padise poest leiba, saia, jooke ja supimaterjali umbes 10 000 krooni eest päevas.

Abi korras on Vihterpalu kustutajatele toidukraami toonud Tallinna piimatööstus, Eesti Coca-Cola Joogid, Keila leivatööstus, Peetri Pizza, samuti mitmed talumehed. Kokku on toiduabi antud umbes 40 000 krooni eest.

Õnneks oli meil kassas raha, aga nüüd on küll valla rahatasku täiesti tühi, räägib Vaikmaa. Valla kassa täitumisest rääkides loodab ta, et eelmisel nädalal valitsuse metsatulekahju tagajärgede likvideerimiseks eraldatud 1,5 miljonist kroonist ka vald oma osa kätte saab.

Kokku läheb tuletõrjujate toitlustamine vallale esialgsete hinnangute järgi maksma üle 200 000 krooni, Padise valla aastaeelarve on 7 miljonit krooni.

Kahe nädalaga on Vihterpalus ära põlenud 200 hektarit metsa ja 350 hektarit raba.

Metsa on veetud 35 kilomeetrit torusid, metsal hoitakse seni silm peal, kuni sügisvihmad hõõguvad metsad lõplikult kustutavad. Kolmandik hävinud metsast kuulub riigile, kaks kolmandikku on eraomand.

Vallad ei saa hoida rahalist kriisireservi, sest lihtsalt pole ühtegi nii rikast valda, on Vaikmaa kindel. Raha polegi ehk nii oluline, reservina võiks olla samuti näiteks labidad ja ämbrid, lisab ta.

Vaikmaa sõnul pole Eestis teist valda, kes oleks nii hästi metsatulekahjuks ette valmistatud kui Padise. «Meil on tehnikat ja kogemused viie aasta tagusest suurtulekahjust,» ütleb ta.

Vormsi vallavanem Teet Vainola leiab, et kriisireserv oleks valdadele vältimatult vajalik. «Paraku on vallad nii vaesed, et sellise reservi moodustamine on praegu küll mõeldamatu,» nendib ta samas. Näiteks Vormsi valla aastaeelarve on 700 000 krooni -- üle-eelmisel nädalal 50 hektaril lõõmanud metsatulekahju kustutamisele kulus vallal aga 10 000 krooni.

Leemet Vaikmaa sõnul pole praegu mõtet arvutada, kui suur võiks olla metsapõlengu tekitatud rahaline kahju. «Arvutame pigem kokku, kui palju sellest tulekahjust kustutajatele kasu oli,» ütleb Vaikmaa. «Nii karmi õppust nagu siin ei tehta neile kusagil mujal.»