10. september 1997
Jaga lugu:

Kui avalik peab firma olema?

Vähemalt Hansapangas olles tundub, et igasugune majanduslik informatsioon firma kohta peaks olema maksimaalselt kättesaadav. Avalikkuse printsiipi nõuavad ka rahvusvahelised raamatupidamisstandardid, kes vähegi nende järgi teeb. Alates bilanssidest, kasumiaruannatest, mis annavad siis pildi firma varadest, kohustustest, jooksvast kasumist, omakapitalist jne, see peab olema kättesaadav, siin ei saa mingisuguseid järeleandmisi teha ja börsifirmade puhul ei saa see üldse teisti ollagi. Ja kui see on juba kättesaadav, st avaldatakse mingis kindlas vormis aruanded, siis sealt saavad juba analüütikud ise igasuguseid suhtarve arvutada, võrrelda ja kõrvutada.

Iga firma peaks ikka suutma huvilisele oma aruande kätte anda, see on kindlasti firma enda huvides ja mina olen totaalne avalikustamise pooldaja.

Ettevõtte omanike ringi avalikustamine on vahel, nagu tundub, valuline, aga kui vaadata seda läbikäidud teed, mismoodi sinna on jõutud, siis tegelikult see on õige -- ka aktsionärid peavad olema teada, nende järgi peab tohtima pärida ja iga aktsionär peab saama ka selle kohta andmeid.

Ma ei näe ka põhjust keeldumiseks, kui omanike vastu tunneb huvi keegi, kes ei kuulu aktsionäride hulka. Ma eeldan, et kui need on ausad ja mõistlikud huvid, siis miks mitte.

Andmed, mida me esita-me maksuametile jm riiklikele institutsioonidele, annavad minu meelest piisavalt informatsiooni, missuguse mahuga ja kui efektiivne ettevõte on, missugune üldse selles ärivaldkonnas majandustegevus võib olla jne. Neile numbritele võiks küll, vähemalt põhinäitajate osas, vabalt ligi pääseda.

Teine asi on tehingud, need on olnud alati konfidentsiaalsed ja teada ainult partneritele. Siin on iga firma asi otsustada, kui palju ta avalikustab. Usun, et puht praktikas neid asju ei avalikustata ja see on ka loogiline. Firma tulevikukavatsustest ei saa ka väga täpset pilti anda. Sest võitlus turu segmendi iga osa pärast on ju väga karm ja nõuab ränka vaeva, ja on tõesti kahju, kui hulk inimesi paneb kokku mingi hea idee baasil hea tegevuskava ning teine osa vaeva nägemata lihtsalt kopeerib selle ja korjab vilju.

Omandisuhe. Kus riik on majoriteedis või täisomanik, seal peaks olema see absoluutselt avalik. Avalike aktsiafirmade puhul peaks olema omandipilt ka üsna kättesaadav, et ei tekiks võimalusi spekulatsioonideks. Aga mis puudutab suletud äriühinguid, siis nende omandisuhe võiks olla konfidentsiaalne, kui seda soovivad ühingu asutajad. Tingimusel muidugi, et see on kättesaadav ametivõimudele, vastab seadustele ja ametlik register seda teab.

Jaga lugu:
Hetkel kuum