• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parlament saavutas tollide üle kompromissi

    Pärast teisipäeval ebaõnnestunud tollitariifiseaduse menetlemist otsustas riigikogu majanduskomisjon Mõõdukate muudatusettepanekut toetada.
    «Komisjon muutis meelt sellepärast, et komisjon käib ajaga kaasas, on paindlik ja otsib kompromissi,» väitis majanduskomisjoni esimees Tiit Made.
    Mõõdukate pakutud kompromissvarianti toetas ka peaminister Mart Siimann.
    Koonderakonna fraktsiooni esimehe Mati Meose sõnul on erakond tunnetanud, et huvigruppide surve valitsusele tollide kehtestamise üle kasvab. «Peame oma valitsust toetama ja hoidma,» põhjendas Meos kompromissile minekut.
    «Kui majanduskomisjon teeb ettepaneku tollide kehtestamise kohta, siis kuus kuud on kontrollaeg. Kui see on vajalik ja õigustatud, toetab valitsust tõenäoliselt ka riigikogu,» lisas Meos.
    Koonderakond leidis, et pretsedenditu lahendus, mis jagab tollide kehtestamise valitsuse ja parlamendi vahel, on tagavarakontrollina vajalik, lausus Meos.
    Maaliidu fraktsiooni esimees Arvo Sirendi ütles, et ta suhtub seadusesse hääletatud Mõõdukate kompromissettepanekusse külma ükskõiksusega.
    «Kompromissiga juhtub sageli nii, et see ei rahulda enam kumbagi poolt,» lausus Sirendi. «Antud juhul rahuldab see neid, kes tahavad muuta seadust mittetegusaks või väheefektiivseks.»
    Tema sõnul pole tegemist siiski valitsuskoalitsiooni sisemise lahkheliga. «See on lihtsalt erinev suhtumine kompromissidesse,» väitis Sirendi.
    Küsimusele, kas tollitariifiseaduse lõpphääletamisel riigikogu maaerakondade liikmed aktsepteerivad Mõõdukate ettepanekut, vastas Sirendi: «Peame veel mõtlema, tolliseadust on sedavõrd vaja, et ka vilets ja parandamisele kohe minev tolliseadus on sobiv vastuvõtmiseks.»
    Sirendi ja põllumajandusminister Andres Varik rõhutasid: kõige tähtsam on see, et valitsusele jääb suveräänne õigus kehtestada tollitariife mitte ainult sealiha, vaid kõigi toidukaupade suhtes. Tollitariifiseaduse rakendamiseni tuleb Variku sõnul jõuda nii ruttu kui võimalik. Pärast seaduse vastuvõtmist kulub selle jõustumiseni vähemalt paar kuud.
    Millal riigikogu tollitariifiseaduse vastu võtab, ei osanud Tiit Made öelda. Muudatusettepanekute esitamise järgmiseks tähtajaks määras riigikogu majanduskomisjon 24. septembri. Seejärel läheb seadus riigikogusse kolmandale lugemisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Restoraniomanik Michelini tunnustusest: veel ei tea, kuidas see mõjutab
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.