• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühisfirma vajab pikaajalisi ostugarantiisid

    Enim on ASi Narva Elektrijaamad äriplaani kritiseerijad avaldanud seisukohti, et ühisfirmale ei tohi anda pikaajalisi ostugarantiisid. Sellega on raske nõustuda.
    Äriplaani realiseerimise eelduseks on pikaajaliste elektri ostu-müügilepingute sõlmimine. Sellised lepingud on vajalikud nii elektri tootjale kui ka ostjale, sest võimaldavad vähendada riske, tagada sissetulekute taseme kindluse ning anda seeläbi kindluse investeeringute teostamisel. Need garanteerivad ka stabiilsuse kodumaise kütuse baasil toodetud elektriga varustamiseks.
    Väide, et pikaajaline leping takistab turu teket, on majandusteoreetiliselt põhjendatud. Kuid tuleb arvestada, et toimiv elektriturg ei teki üleöö. Kui võib-olla tekibki mitu ostjat, siis on väheusutav, et Eestis tekib lähiajal elektri tootmise turg, sest olemasolevate genereerivate võimsuste struktuur seda ei toeta. Samuti on Eesti pindala ja rahvaarv väike, võrreldes riikidega, kes viivad sisse vabaturu põhimõtted.
    Toimiva turu üheks eelduseks on uute elektrijaamade ehitamine. Need kasutaksid tõenäoliselt importkütust (looduslik gaas) ja importseadmeid, mis ei mõju soodsalt kaubandusbilansile. Uutes jaamades toodetud elekter oleks ka kallim.
    Arvestades meie majanduse arengutaset ning seda, et praktiliselt kogu elekter toodetakse põlevkivist, et selle tootmisharuga on seotud suur hulk Kirde-Eesti elanikest ning et selles piirkonnas ei soovita teravate sotsiaalsete probleemide tekkimist, ei ole põhjendatud asendada lähiaastatel senist elektritootmist uute elektrijaamadega. Miks siis muidu riigikogu soovis, et Eesti riigil oleks vähemalt 51% elektrijaamade aktsiaid?!
    Arvestades majanduspoliitilist soovi soodustada konkurentsi elektri tootmisel on elektri hulgimüügi lepingu tingimustes kavandatud ühisfirmalt ostetava garanteeritud võimsuse vähenemine 1700 MW-lt (1998. a) 1000 MWni (2014. a) ning toodangu mahtude säilimine enam-vähem praegusel tasemel. On eeldatud, et edaspidi ostetakse elektrit rohkem ka teistest olemasolevatest või uutest elektrijaamadest. Näiteks on prognoositud, et juba aastal 2003 toodetakse 0,7 TWh teistes elektrijaamades. Sellest ei piisa aga prognoositud nõudluse katmiseks aastal 2003, puudu jääb veel teine 0,7 TWh. Seega on aastal 2003 võimalik toota 1,4 TWh kas Narva jaamades või teistes elektrijaamades (võrdluseks 1996. aastal tootsid teised elektrijaamad ca 0,35 TWh!). Iseasi on, kas äriplaani üle otsustajad neid numbreid aktsepteerivad.
    On igati loogiline, et mistahes strateegiline investor soovib garantiid, et tema poolt toodetud elekter ka ära ostetaks. Elektrisektori arengu finantseerimine toimub reeglina pikaajaliste laenude abil. Olulised muudatused toodangu mahtudes kajastuvad otseselt ettevõtte finantsmajanduslikus olukorras ning tekib oht, et võetud (välis)laene ei ole võimalik tagasi maksta. Mida suurem on tururisk, seda suurem on investori poolt soovitud kasum. Kui aga riskid lähevad liiga suureks, siis otsib investor juba sobivamaid investeerimisvõimalusi.
    Lisaks tuleb arvestada tehnilisi riske, kuna keevkihtkatlaid, mis kasutaksid Eesti põlevkivi, veel ehitatud ei ole. Pole ju loogiline, et ühisfirma, investeerides sajad miljonid uutesse keevkihtkateldesse, teeb seda, ilma et tal oleks teada, kas toodetud elektrit saab müüa.
    Kui ei soovita, et ühisfirma sõlmib Eesti Energiaga pikaajalised lepingud, tuleks kindlasti otsustada, milliste teiste garantiidega tagada Eesti varustamine elektrienergiaga ning kavandatud investeeringute finantseerimine laenude abil, millele riik garantiid ei anna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Värska kuurorti juht: ettevõtte elushoidmiseks prognooside tegemine on muutunud ajaraisuks
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Suured kasvufirmad vedasid USA turgude taastumist
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Soome analüüs: koroonatoetus tõstis kahjumlikke firmasid plussi
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.