Võrguviisakuse kümme käsku internetis suhtlejale

Algajad võrgukasutajad teevad tavaliselt tüüpvigu, millega kiputakse võrgus levinud heade tavade vastu pahaaimamatult patustama ja nii oma firma mainet kahjustama. Kuna võrguviisakus nagu tavakäituminegi eeldab kahepoolset suhtlust, piirduks praegu selliste võrguteenuste vaatlemisega, kus iga võrgu kasutaja saab ka ise sinna omapoolset lisada (e-post, meililistid, uudisegrupid, interaktiivsed vebilehed).

1. E-kirja (e-mail) või uudiseartiklit (news article) saates hoolitse selle eest, et kirja päisesse satuks sinu või sinu firma nimi. Kui võõra nime alt kirja saatmine on vältimatu, maini kirja sisus igal juhul ära tegelik saatja. Adressaat võib samaaegselt sinu kirjaga saada sadu või tuhandeid kirju üle kogu maailma ja ta peab neis orienteeruma!

2. Pane igale e-kirjale teema (subject), mis kajastab sisu asjalikult ja lühidalt. Pea meeles, et iga meilihõlveprogramm kuvab esmalt vaid kirja autori ning teema. Ebamäärase autori nimega ning teemaga saadetise võib adressaat alateadvuses liigitada rämpsmeili (junk mail) hulka, jätta selle läbi lugemata või koguni ära kustutada.

3. Kui e-kirjale on lisatud (attach) fail, siis viita kirja sisus kindlasti vormingule, milles see fail on salvestatud. Vastasel korral jääb see adressaadi mõistatada. Kui tegu pole üldtuntud salvestusvorminguga, siis uuri adressaadilt järgi, kas tema tarkvara suudab seda vormingut lugeda.

4. Ära postita ilma adressaadi eelneva loata pikki meile (tavaliselt üle 50--100 kB). Väga mahukate saadetiste jaoks on enamikul juhtudel sobivam kasutada failiedastust (FTP).

5. Ära kasuta kirjas läbivalt suurtähti. Võrgus samastub see karjumisega.

6. Meililisti (mailing list) tellimisel (subscribe) saada vastav teade alati listi haldaja aadressil. Mitte kunagi ära tee seda listi enda aadressil, kust ta satub kõigi listi tellijate postkastidesse.

7. Ära kasuta saatja nimes ning saadetise teemas täpitähti, kuna paljud meilihõlveprogrammid ja uudiseriiderid ei kuva neid korralikult. Ä võid asendada kombinatsiooniga a», õ kombinatsiooniga o~ jne; äärmisel vajadusel võid täpid ka ära jätta.

8. Kirjale või uudiseartiklile vastamisel jäta tsiteeritavast kirjast (märkide «>» taga) järgi vaid hädavajalik osa, millele oma vastuses viitad. Halb stiil on jätta alles kogu vana kiri.

9. Ära vasta personaalset vastamist nõudvale kirjale kogu uudisegrupi või meililisti aadressil. Enamik programme teeb vaikimisi nii.

10. Kui tegu pole mängulaadse jututoa ega muu meelelahutusliku paigaga, pea kinni eesti keele õigekirjareeglitest. Jututubade eeskujul on hakanud levima võrgusläng, mis on tihti arusaadav vaid kitsale ringkonnale. Släng peaks jääma siiski jututubade piiresse.