Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti põllumajanduse väljavaated parimad
OECD eksperdi Andzej Kwiecinski sõnul domineerivad Eestis erinevalt kahest lõunanaabrist suured, üle saja hektari suurused talud. Selleks, et ka väiksemad majapidamised suudaksid konkurentsis ellu jääda, peab riigi põllumajanduspoliitika andma neile tugeva kaitse, lisas Kwiecinski.
«Selles suhtes on Eesti põllumajandusel kolmest Balti riigist tulevikuks kõige paremad väljavaated ja parimad tingimused eduka toiduainetööstuse loomiseks,» lausus Kwiecinski.
OECD statistika kohaselt on 60 protsenti Eesti taludest üle saja hektari suured, 3--100 hektari suurusi talusid on 15 protsenti ja väiksemaid talusid 25 protsenti.
Lätis on üle saja hektari suurusi talusid 19 protsenti ja Leedus umbes kolmandik kogu talude arvust.
Eesti agraarökonoomika instituudi vanemteadur Valdek Loko ütles, et praegu on Eesti põllumajanduse suurim probleem see, et enamik maast on riigimaa.
«Riigimaa müügiks võiks korraldada oksjoneid, sest eramaa annab talunikule suurema motivatsiooni seda harida,» ütles Loko.
Eestis kuulub riigile 70 protsenti talumaast, Lätis ja Leedus vastavalt 4 ja 13 protsenti.
Ohtudena Eesti põllumajanduse arengule nimetas Loko monopolide tekkimist. AS Ühinenud Meiereid töötles eelmisel aastal 40 protsenti Eestis toodetavast piimast, umbes sama suur turuosa on Eestis ka Rakvere lihakombinaadil.
Põllumajanduse osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangus oli eelmisel aastal 6,4 protsenti, Lätis 8,7 protsenti ja Leedus 8,5 protsenti. Põllumajandustooted moodustasid Eesti ekspordis 16 protsenti, Lätil 17 protsenti ja Leedul 18 protsenti.