Neli põhjust, miks renoveeritud kontoris on umbne

Värske õhk ja normaalne sisekliima on inimese esmased vajadused paremate töötingimuste loomisel. Kahjuks avastavad esimeste päikeseliste kevadilmade saabudes ikka veel paljud värskelt remonditud kontorite omanikud, et uued ruumid on muutunud võimatult umbseks ja palavaks. Miks selline olukord on tekkinud?

- Esimene põhjus: kokkuhoid projekteerimise arvel.

Tihti püütakse läbi ajada lihtsustatud variantidega. Mõnelt seadmetarnijalt on ostetud ventilatsiooniagregaat umbes õige suurusega ruumi ventileerimiseks ning lastakse see oma ehitusmeestel koos torustikuga üles panna. Pärast ruumidesse sissekolimist selgub, et arvestamata on jäetud toas viibivate inimeste arv ja ruumis eralduv ning välispiiretest sisenev liigsoojus. Sageli ei anna selliselt paigaldatud agregaat välja ettenähtud õhuhulka, kuna ventilatsioonitorustik ja õhuvõtuavad on dimensioneeritud valesti.

- Teine põhjus: projekteerijale valede lähteandmete andmine.

Soovitan projekteerijal kooskõlastada kõik projekti lähteandmed tellijaga kirjalikult. See võimaldab hilisemate vaidluste käigus üheslt määrata süüdioleva poole. Liiga tihti muudab tellija ehituse käigus ruumide otstarvet, suurust ning asukohta. Samuti selgub pahatihti hiljem, et ruumisviibivate inimeste arv on tunduvalt suurem etteantust. Kõik see võib oluliselt mõjutada tubade sisekliimat ning nõuda süsteemide ringiprojekteerimist.

- Kolmas põhjus: projekteerimisnormide valik.

Kuna Eestis puuduvad veel oma kütte- ja ventilatsiooninormid (normid on väljatöötamisel Eesti kütte ja ventilatsiooniinseneride ühenduses), tuleb ventilatsiooni projekteerimisel aluseks võtta mõne teise meiega sarnases kliimavööndis asuva riigi normid, sealjuures peab sama maa normide järgi olema projekteeritud kogu ehitus.

Seetõttu on praegu Eestis kõige laialdasemalt kasutusel Vene SNIP ja Soome normid. Nende järgi ventilatsiooni vajadust määrates tuleb alati silmas pidada, et need normid annavad ainult rahuldava sisekliima taseme. Tihti on kliendi nõudmised hoopis kõrgemad.

- Neljas põhjus: projekteerimis- ja paigaldusvead.

Tüüpiliseks veaks on ventilatsioonitorustiku vale dimensioneerimine. See ei võimalda vajalikke õhukoguseid õigetesse ruumidesse viia ning põhjustab ventilatsioonisüsteemi lubatust suurema mürataseme.

Nende vigade vähendamiseks tuleb projekteerijalt alati tellida ka projekti järelevalve ning ventilatsiooni paigaldajaks valida kvalifitseeritud ventilatsioonitööde firma.

Samuti on tähtis ventilatsioonisüsteemi projekti eelnev kooskõlastamine päästeameti, tööinspektsiooni ja tervisekaitsetalitusega, et vältida ebameeldivaid üllatusi ruumide vastuvõtul ametkondade poolt.

Reeglitekohane ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine koos häälestamise ning mõõdistamisega on üldjuhul kallis investeering, mis võib ulatuda kuni 25 protsendini kogu büroo remondi eelarvest, kuid see teenib ennast inimeste töövõime tõstmisega kiiresti tagasi.