Riik tahab rohkem maksuraha

1998. aasta riigieelarve projekti järgi kasvab maksutulude osa sisemajanduse koguproduktist (SKP) 35,1 protsendilt sellel aastal 35,7 protsendile järgmisel aastal. Rahaliselt tähendab see umbes 400 mln krooni. 600 000 üksikisikust maksumaksja peale jagatuna toob see kaasa igaühelt aasta jooksul 670kroonise lisamaksu tasumise.

Rahandusministeeriumi eelarve osakonna osakonnajuhataja Ants Liiver sõnas, et 1998. aasta eelarve koostamisel lähtuti algselt eesmärgist maksukoormust mitte tõsta. «Elukallidusega otsesemalt seotud on tulumaks ja käibemaks, aga näiteks tulumaksu osas juurdekasvu pole. Maksukoormust suurendas aga eelkõige aktsiiside ehk kaudsete maksude tõstmine,» nentis ta.

Rahandusministeeriumi makroprognoosi ja analüüsi talituse juhataja Mai Talvik nentis maksukoormuse kasvu kohta, et seda ületähtsustada pole mõtet. Tema sõnul on ministeerium sel aastal võrreldes eelmise aastaga julgemalt prognoosinud majanduse kasvutendentse.

Peaministri majandusnõunik Ardo Hansson ütles, et lähtudes majanduse jahutamisega seotud vajadusest tekitada eelarve ülejääki on maksukoormuse kasv mõistetav. Hanssoni sõnul on järgmise aasta eelarve projektis kasutatud ülejäägi tekitamiseks nii maksude tõstmist kui ka valitsuskulude kärpimist.

Samas nentis Hansson, et maksukoormus 35--36% SKPst on Eesti arengujärgus riigi jaoks liiga kõrge. Optimaalseks pidas ta maksukoormuse taset 31--32% SKPst.

Hansson märkis, et pikemas perspektiivis Eesti selles suunas ka liigub. «Hea tahtmise juures jõuaks sinna paari aastaga. Kuid palju sõltub näiteks riigikogust ja sellest, kas ollakse valmis kiireid otsuseid tegema,» lausus Hansson.

Endine peaministri majandusnõunik, audiitorfirma Price Waterhouse konsultant Hardo Pajula märkis, et maksukoormuse tõus näitab eelkõige avaliku sektori kahetsusväärset kasvu.

«Riik sellisel kujul nagu praegu on Eesti jaoks liiga suur luksus. Kahjuks ma aga ei näe, et ka järgmise aasta eelarves kajastuks suund selle luksuse vähendamisele,» nentis Pajula.

Ta viitas eelkõige vajadusele kärpida halduskulusid ning kiiresti reformida hariduse ning tervishoiu valdkonnad.

Riigikogusse jõudnud eelnõu kohaselt on tuleva aasta riigieelarve maht tulude ja kulude osas on 14,459 miljardit krooni, kusjuures kuludest ligi 53,8 miljonit krooni on kavas suunata majanduse stabiliseerimise reservi.

Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiver rääkis, et eelarve koostamise ajal esitasid ministeeriumid ja ametkonnad umbes kolmandiku võrra rohkem rahataotlusi, kusjuures investeeringute osas ületasid taotlused eelarvesse kirjutatu kaks korda.

Kulude poole pealt on suurenenud viiendiku võrra näiteks ka presidendi kulud. 3,4 miljoni kroonine kulude suurenemine on peamiselt riigivisiitide arvelt, mis varasematel aastatel maksti reservfondi arvelt.

Teistest enam on suurenenud majandusministeeriumi kulud. 48% ehk 69 miljoni kroonine suurenemine tuleneb rahandusministeeriumilt üle võetud ettevõtluse arenguprogrammide 79,5 miljoni kroonisest eelarvest.

Riigiasutuste majandamiskulude juurdekasvuks on eelarve projektis lubatud kuni viis protsenti.