Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik tahab rohkem maksuraha

    1998. aasta riigieelarve projekti järgi kasvab maksutulude osa sisemajanduse koguproduktist (SKP) 35,1 protsendilt sellel aastal 35,7 protsendile järgmisel aastal. Rahaliselt tähendab see umbes 400 mln krooni. 600 000 üksikisikust maksumaksja peale jagatuna toob see kaasa igaühelt aasta jooksul 670kroonise lisamaksu tasumise.
    Rahandusministeeriumi eelarve osakonna osakonnajuhataja Ants Liiver sõnas, et 1998. aasta eelarve koostamisel lähtuti algselt eesmärgist maksukoormust mitte tõsta. «Elukallidusega otsesemalt seotud on tulumaks ja käibemaks, aga näiteks tulumaksu osas juurdekasvu pole. Maksukoormust suurendas aga eelkõige aktsiiside ehk kaudsete maksude tõstmine,» nentis ta.
    Rahandusministeeriumi makroprognoosi ja analüüsi talituse juhataja Mai Talvik nentis maksukoormuse kasvu kohta, et seda ületähtsustada pole mõtet. Tema sõnul on ministeerium sel aastal võrreldes eelmise aastaga julgemalt prognoosinud majanduse kasvutendentse.
    Peaministri majandusnõunik Ardo Hansson ütles, et lähtudes majanduse jahutamisega seotud vajadusest tekitada eelarve ülejääki on maksukoormuse kasv mõistetav. Hanssoni sõnul on järgmise aasta eelarve projektis kasutatud ülejäägi tekitamiseks nii maksude tõstmist kui ka valitsuskulude kärpimist.
    Samas nentis Hansson, et maksukoormus 35--36% SKPst on Eesti arengujärgus riigi jaoks liiga kõrge. Optimaalseks pidas ta maksukoormuse taset 31--32% SKPst.
    Hansson märkis, et pikemas perspektiivis Eesti selles suunas ka liigub. «Hea tahtmise juures jõuaks sinna paari aastaga. Kuid palju sõltub näiteks riigikogust ja sellest, kas ollakse valmis kiireid otsuseid tegema,» lausus Hansson.
    Endine peaministri majandusnõunik, audiitorfirma Price Waterhouse konsultant Hardo Pajula märkis, et maksukoormuse tõus näitab eelkõige avaliku sektori kahetsusväärset kasvu.
    «Riik sellisel kujul nagu praegu on Eesti jaoks liiga suur luksus. Kahjuks ma aga ei näe, et ka järgmise aasta eelarves kajastuks suund selle luksuse vähendamisele,» nentis Pajula.
    Ta viitas eelkõige vajadusele kärpida halduskulusid ning kiiresti reformida hariduse ning tervishoiu valdkonnad.
    Riigikogusse jõudnud eelnõu kohaselt on tuleva aasta riigieelarve maht tulude ja kulude osas on 14,459 miljardit krooni, kusjuures kuludest ligi 53,8 miljonit krooni on kavas suunata majanduse stabiliseerimise reservi.
    Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiver rääkis, et eelarve koostamise ajal esitasid ministeeriumid ja ametkonnad umbes kolmandiku võrra rohkem rahataotlusi, kusjuures investeeringute osas ületasid taotlused eelarvesse kirjutatu kaks korda.
    Kulude poole pealt on suurenenud viiendiku võrra näiteks ka presidendi kulud. 3,4 miljoni kroonine kulude suurenemine on peamiselt riigivisiitide arvelt, mis varasematel aastatel maksti reservfondi arvelt.
    Teistest enam on suurenenud majandusministeeriumi kulud. 48% ehk 69 miljoni kroonine suurenemine tuleneb rahandusministeeriumilt üle võetud ettevõtluse arenguprogrammide 79,5 miljoni kroonisest eelarvest.
    Riigiasutuste majandamiskulude juurdekasvuks on eelarve projektis lubatud kuni viis protsenti.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel oli märkimisväärse käibega päev
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Laaneti korteriskandaal on paisunud kriminaaluurimiseks
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Ekspert vastab: mida teada, kui asud tööd otsima?
Kust alustada töö otsimist, mida tähele panna ning kuidas lisada ise töökuulutusi? Sellest ja muust räägime Eesti Töötukassa tööandjate teenuste osakonna peaspetsialist-sisekoolitaja Ragnar Lindega.
Kust alustada töö otsimist, mida tähele panna ning kuidas lisada ise töökuulutusi? Sellest ja muust räägime Eesti Töötukassa tööandjate teenuste osakonna peaspetsialist-sisekoolitaja Ragnar Lindega.