Tartul on probleeme soojalaenu tagasimaksmisega

Sahk ei täpsustanud konkreetseid ettepanekuid, lisades, et need selguvad pärast asjaosaliste nõupidamist. Abilinnapea sõnul tuleks koos maailmapangaga üle vaadata laenuprojekti lähtetingimused.

«Luunja ja Ropka katlamajade rekonstrueerimise projekti lähteandmed olid valed,» väitis Sahk. «Katlamajad töötavad praegu alakoormusega, sest sooja tarbimine on vähenenud.»

Riigikogu majanduskomisjon heitis eelmisel neljapäeval Tartu linnavalitsusele ette, et too ei realiseeri oma omanikuõigust katlamajades. Ületootmise puhul eelistab linn tagada töö linnale kuuluvates katlamajades, selgitas Sahk. Tema sõnul kuulub viiest Tartu katlamajast linnale täielikult neli. «Linn ei saagi näiteks Luunja katlamajas midagi ette võtta, sest linna hääl jääb nõukogus vähemusse,» lisas abilinnapea.

Vastavalt maailmapangaga sõlmitud ligi 180 miljoni kroonisele laenulepingule peab Tartu linn esimestel aastatel maksma tagasi vaid laenuintresse. Praegu on Tartu võlg maailmapanga ees ligi 14 miljonit krooni.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Tiit Made sõnul on Tartus põrkunud erinevad huvigrupid. «Sihtotstarbeline soojalaen puudutab kohaliku kütuse tarbimist,» rääkis Made. «Seega tuleb luua kõik tingimused, et turbaküttel töötav Luunja katlamaja saaks oma toodangut müüa ja kasumit teenida. Me ei saa rikkuda oma mainet maailmapanga ees, et me ei maksa laenu tagasi.»

Made sõnul arutab riigikogu majanduskomisjon koos rahandusministeeriumi esindajatega kujunenud olukorda järgmisel nädalal ja koostab peaministrile oma soovitused, kuidas laenu tagasimaksmine lahendada.