Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pearaha ning peata plaan

    Enamikule Eesti reformidele ei ole eelnenud arvutusi selle kohta, mis see kõik endaga kaasa toob. Erandit ei moodusta ka esmatasandi arstiabi ümberkorralduste kava ehk perearstireform.
    Äripäeva arvates on just tervishoid ja haridus kaks valdkonda, kus läbimõeldud reformi hädasti vaja. Paraku tuleb tunnistada, et kaalutletuse ja eelnevate arvutuste hulgaga perearstireform küll ei hiilga.
    Paljud tallinlased avastavad kindlasti üllatusega, et täna on viimane päev endale perearsti valida. Kes seda ei tee, kinnistatakse tulevaks aastaks elukohajärgse polikliiniku juurde ja tema nn pearaha hakkab haigekassa samuti sinna maksma. Mujal Eestis on registreerimisega aega 1. novembrini.
    Inimeste jagamine perearsti järgi 1500--2000inimeselisteks kogumiteks on tekitanud palju küsimärke, mille lahendamiseks jääb aega üha vähem. Uuest aastast peaks perearstisüsteem juba toimima.
    Sotsiaalministeeriumi plaani kohaselt võimaldaks uus kord paremini kasutada haigekassa poolt raviteenuste eest makstavat raha. See summa moodustab tuleval aastal umbes 2,4 miljardit krooni. Mil viisil ja kui palju raha peaks kokku hoitama, ministeerium ei ütle. Väidet põhjendatakse sellega, et määrates inimese konkreetse arsti juurde, saab kindlam olla, et patsient ei jookse mitme polikliiniku vahet ja et talle ette nähtud raha liigub vaid ühe-kahe arsti kaudu.
    «Tegemist on ühe suurima jama ja blufiga Eesti meditsiinis, sest ühtegi majanduslikku arvestust selle kohta ei ole,» on aga veendunud Nõmme haigla peaarst Peep Põdder. Tema hinnangul kallineb reformi läbiviimisel tervishoid 2--2,5 korda. Või saab siis sama raha eest kaks korda kehvemat arstiabi.
    Tõsi ta on, et riigimaksude, kommunaal- ja üüriteenuste tasumise, auto liisingumaksete, enda ja meditsiiniõe koolitamise jms kõrval ei pruugi üksikisikust ettevõtjana tegutseval perearstil patsiendi kõigi vajalike analüüside tegemiseks enam raha jätkuda. Näitab ju haigekassa seninegi praktika selgelt, et kõige targem on aasta algul arsti juures ära käia, sest sügisel võib raha otsa lõppeda.
    Pendel esimese astme tervis-hoius on kaldumas teise äärmusse. Kui praegu on arstil kasulik oma kundele võimalikult palju kalleid uuringuid ja analüüse teha, sest seda rohkem haigekassa talle maksab, siis uue süsteemi puhul tagavad perearstile suurema sissetuleku terved hoolealused. Pearaha saab arst samapalju, aga kulutused elujõulisele tudengile või kroonilist haigust põdevale vanurile erinevad tunduvalt. Nii ongi nutikamad tohtrid üliõpilaste ühiselamutele juba käpa peale pannud.
    Tallinnas oleks reformikava kohaselt vaja 230 perearsti. Praegu on neid ainult kaheksa, ülejäänud kohti täidavad ümbernimetatud jaoskonna-, üld- ja lastearstid. Teenuse kvaliteet võib langeda, sest eelnevat perearsti koolitust ministeerium neilt ei nõua. Piisab sellest, kui astutakse kursustele kahe aasta jooksul pärast perearstipraksise avamist. Sadakond potentsiaalset perearsti osutub samas üleliigseks. Konkurentsi asemel selekteerib need välja aga oskus sotsiaalministeeriumi kiirpressingu all endale ruttu paar tuhat pearaha tagavat klienti hingekirja saada.
    Perearstindusele võetud tee on õige. Küsimus on selles, kas sammu ülepeakaela elluviimine end õigustab.
    Loomuliku arengu mõõduka kiirendamise asemel on valitud analüüsimata tagantsundimine. Nii võime varsti avastada, et kavandatu lõpuleviimiseks ei jää muud üle kui maksumaksjate tasku kallale minna ja sotsiaalmaksu tõsta.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.