Pearaha ning peata plaan

Enamikule Eesti reformidele ei ole eelnenud arvutusi selle kohta, mis see kõik endaga kaasa toob. Erandit ei moodusta ka esmatasandi arstiabi ümberkorralduste kava ehk perearstireform.

Äripäeva arvates on just tervishoid ja haridus kaks valdkonda, kus läbimõeldud reformi hädasti vaja. Paraku tuleb tunnistada, et kaalutletuse ja eelnevate arvutuste hulgaga perearstireform küll ei hiilga.

Paljud tallinlased avastavad kindlasti üllatusega, et täna on viimane päev endale perearsti valida. Kes seda ei tee, kinnistatakse tulevaks aastaks elukohajärgse polikliiniku juurde ja tema nn pearaha hakkab haigekassa samuti sinna maksma. Mujal Eestis on registreerimisega aega 1. novembrini.

Inimeste jagamine perearsti järgi 1500--2000inimeselisteks kogumiteks on tekitanud palju küsimärke, mille lahendamiseks jääb aega üha vähem. Uuest aastast peaks perearstisüsteem juba toimima.

Sotsiaalministeeriumi plaani kohaselt võimaldaks uus kord paremini kasutada haigekassa poolt raviteenuste eest makstavat raha. See summa moodustab tuleval aastal umbes 2,4 miljardit krooni. Mil viisil ja kui palju raha peaks kokku hoitama, ministeerium ei ütle. Väidet põhjendatakse sellega, et määrates inimese konkreetse arsti juurde, saab kindlam olla, et patsient ei jookse mitme polikliiniku vahet ja et talle ette nähtud raha liigub vaid ühe-kahe arsti kaudu.

«Tegemist on ühe suurima jama ja blufiga Eesti meditsiinis, sest ühtegi majanduslikku arvestust selle kohta ei ole,» on aga veendunud Nõmme haigla peaarst Peep Põdder. Tema hinnangul kallineb reformi läbiviimisel tervishoid 2--2,5 korda. Või saab siis sama raha eest kaks korda kehvemat arstiabi.

Tõsi ta on, et riigimaksude, kommunaal- ja üüriteenuste tasumise, auto liisingumaksete, enda ja meditsiiniõe koolitamise jms kõrval ei pruugi üksikisikust ettevõtjana tegutseval perearstil patsiendi kõigi vajalike analüüside tegemiseks enam raha jätkuda. Näitab ju haigekassa seninegi praktika selgelt, et kõige targem on aasta algul arsti juures ära käia, sest sügisel võib raha otsa lõppeda.

Pendel esimese astme tervis-hoius on kaldumas teise äärmusse. Kui praegu on arstil kasulik oma kundele võimalikult palju kalleid uuringuid ja analüüse teha, sest seda rohkem haigekassa talle maksab, siis uue süsteemi puhul tagavad perearstile suurema sissetuleku terved hoolealused. Pearaha saab arst samapalju, aga kulutused elujõulisele tudengile või kroonilist haigust põdevale vanurile erinevad tunduvalt. Nii ongi nutikamad tohtrid üliõpilaste ühiselamutele juba käpa peale pannud.

Tallinnas oleks reformikava kohaselt vaja 230 perearsti. Praegu on neid ainult kaheksa, ülejäänud kohti täidavad ümbernimetatud jaoskonna-, üld- ja lastearstid. Teenuse kvaliteet võib langeda, sest eelnevat perearsti koolitust ministeerium neilt ei nõua. Piisab sellest, kui astutakse kursustele kahe aasta jooksul pärast perearstipraksise avamist. Sadakond potentsiaalset perearsti osutub samas üleliigseks. Konkurentsi asemel selekteerib need välja aga oskus sotsiaalministeeriumi kiirpressingu all endale ruttu paar tuhat pearaha tagavat klienti hingekirja saada.

Perearstindusele võetud tee on õige. Küsimus on selles, kas sammu ülepeakaela elluviimine end õigustab.

Loomuliku arengu mõõduka kiirendamise asemel on valitud analüüsimata tagantsundimine. Nii võime varsti avastada, et kavandatu lõpuleviimiseks ei jää muud üle kui maksumaksjate tasku kallale minna ja sotsiaalmaksu tõsta.