Politsei jääb metsavarastega hätta

Raimi Tonts oli metsavargusest teada saades õnnetus seisus ka seetõttu, et tema maa vormistamise paberid olid alles töös ja mets kuulus veel riigile. Pöördumine nii kohaliku politsei kui keskkonnaministri poole jäi tulemuseta.

Tänaseks on Tontsist saanud ametlikult maa täieõiguslik omanik ja tal jääb üle vaid kadunud metsa taga igatseda. Eestimaa eri paikades kõrguvatest palgivirnadest on raske oma puid leida.

Põlvamaa kriminaalpolitsei inspektor Aivar Simm kinnitab, et metsavargad tegutsevad peamiselt maadel, mille omanikud elavad metsa asukohast kaugel ning käivad oma maid ja metsi üle vaatamas ainult suviti.

Simmi sõnul veavad vargad metsa välja mitme koorma kaupa. Ühele järelhaagisega veokile mahub 20--30 tihumeetrit palke. Põlvamaalt raiutud metsa veetakse Simmi sõnul peamiselt Pärnusse ja Tallinna.

Simmi hinnangul ostavad varastatud metsa kokku ühe- või kahemehefirmad, milliseid on ka Põlvas mitu. Ajalehtedes avaldatud väikefirmade kuulutustes lubatakse raha palkide eest otse metsas kätte maksta. Tihtipeale kasutatakse jälgede segamiseks võltsitud veolehti.

Aivar Simm tunnistab, et võrreldes eelmise aastaga on metsavargused Põlvamaal sagenenud. Kui eelmisel aastal avastati Põlvamaal 40 metsavargust, siis tänavuse aasta esimese kaheksa kuu jooksul juba 59 metsavargust.

Raplamaa kriminaalpolitsei vaneminspektori Ülo Niitsoo kinnitusel ostavad metsa üles riiulifirmad, kes teevad lageraideid vaatamata raieloa puudumisele ja lõpetavad kohe seejärel oma tegevuse.

Läänemaa politseiprefektuuri pressiesindaja Mari-Ann Allpere sõnul on Haapsalu kandis tänavu esitatud vaid kuus avaldust metsavarguste kohta. Neljal juhul on algatatud kriminaalasi, kahel korral on sellest keeldutud. Keeldumise põhjus on lihtne, politsei pole suutnud hinnata lankide suurust. Ka nimetatud neljast kriminaalasjast jõudis kohtusse vaid kaks.

Juhtub sedagi, et esmalt on hangitud raieluba 30 protsendi metsa peale, kuid seejärel langetatakse ligi 90 protsenti metsast.

Ülo Niitsoo tõdeb, et suurem metsavarguste laine toimub sügisel, kui maa külmub. Seega praegu on selleks paras aeg. Kriminaalpolitseinik meenutab ühte juhtumit eelmisest aastast, kui politsei tabas ühe täiskoormaga metsaveotraktori. Samal ajal käis metsas hoogne lageraie. Metsaraiujad ja traktorist olid omavahel ühenduses mobiiltelefonidega, mille tulemusena õnnestus neil politsei eest pakku pugeda.

Ülo Niitsoo väidab, et metsavargad on nii jultunuks läinud, et nad pakuvad ajalehes müüa veolehti. Politseinik on arvamusel, et Raplamaal tegutsevad peamiselt Pärnumaalt pärit metsa kokkuostjad.

Raimi Tonts teab rääkida ühest Räpinas aset leidnud metsavargusest, kus koos metsaveokiga tegutses ka kaks sõiduautot. Viimastega teevad vargad eelluuret, uurides, kas õhk on puhas.

Rootsi kapitalil põhineva metsaväljavedaja MoDo Metsa tegevdirektor Erki Unn väidab, et kuigi metsa varastatakse meeletult, ei ole vargad tulnud neile kaupa tegema. Unn ei usu, et metsavargad oleksid omavahel üle-eestilise keti loonud, pigem tegutsetakse tema sõnul üksikult või väikeste gruppidena.

MoDo Mets püüab Unni sõnul võidelda metsavarastega niimoodi, et küsitakse puidu müüjalt raie- ja veolehti, ostu-lepinguid jms. Unn leiab, et sagenenud metsavarguste üks põhjus on liiga leebe karistus selle teo eest.

Unn ja ASi Imavere Saeveski tegevdirektor Margus Kohava ei julge samas kinnitada, et nende kokkuostetud palkide hulka pole sattunud varastatud puitu. «Me ei taha osta varastatud puitu, kuid me ei saa ka mürki võtta, et osa meile müüdud palkidest pole varastatud,» sõnab Unn.

Imavere saeveski ostujuht Tiit Vallap kinnitab, et nende ostetud puidu hulgast ei ole seni varastatud metsa avastatud. Ta lisab, et saeveski on nõus lepingut sõlmima ja maksma puidu eest üksnes siis, kui kõik paberid on korras. Saeveski on avastanud aga võltsitud veolehti.

Margus Kohava on seisukohal, et metsavargad hoiavad siiski suurematest firmadest eemale. Tiit Vallap märgib, et kui varastatud metsa liigub, siis põhiliselt väikefirmade kaudu, kes võtavad Eesti metsandusturust enda alla umbes viiendiku.

Majanduspolitsei juht Veljo Aleksandrov ütleb, et kuna metsavarguste puhul teostab politsei juurdlust, mitte uurimist, kuulub metsavarguste väljaselgitamine kohalike prefektuuride kompetentsi. Ühtset andmebaasi metsavarguste kohta keskkriminaalpolitsei ei oma.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Henn Alton kinnitab, et keskkonnainspektsioon peab metsavarguste üle üsna täpset arvestust, ehkki statistikas vargusi eraldi välja ei tooda.

Eesti maakondades tegutseb kokku üle tuhande keskkonnainspektori, kes on käesoleva aasta esimesel poolel tuvastanud koos politseiga 745 õiguserikkumist. Kokku on selle perioodi jooksul vormistatud 340 isikule trahvid, kogu trahvisumma ületab 140 000 krooni.

Metsavarguste ja muude rikkumistega on keskkonnale tekitatud poole aasta vältel kahju 13,5 miljoni krooni ulatuses.

Henn Altoni sõnul on keskkonnakahju suhteliselt abstraktne mõiste, mille põhjal ei saa otseselt järeldada, kui palju tihumeetreid metsa on varaste kätte langenud.

Alton tõdeb, et metsavarguste poolest on Eestis endiselt kriisipiirkonnad Ida-Virumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Põlvamaa. Ta toob ka ühe huvipakkuva võrdluse -- 53 protsenti metsadega seotud õiguserikkumistest on avastanud 25 keskkonnainspektsiooni töötajat, ülejäänud 47 protsenti jaotub enam kui tuhande kohaliku inspektori vahel.