Sundlikvideerija tasumäärad on valmis

Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep sõnas, et likvideerijate tasustamise piirmäära protsent hakkab üldreeglina olema poole väiksem pankrotihalduri tasust. Pankrotihalduri töö tasustamine on seatud sõltuvusse jaotamisele kuuluva pankrotivara suurusest. Pankrotihalduri töötasu hakkab olema pankrotivara vahemikus 10 000 kuni üle 5 000 000 vastavalt 15% kuni 1% varast.

Peep ütles, et sundlõpetatud ettevõtete likvideerijate tasustamise kord ja piirmäärad on põhimõtteliselt valmis ja ootavad riigikogus äriseadustiku ja maksukorralduse seaduse muudatuste vastuvõtmist. Riigikogu arutas muudatusi eile esimesel lugemisel.

Loomani Konsultatsiooni OÜ tegevdirektor Martin Kruppi sõnul on paljud likvideerija ametiülesanded endiselt segased ja neid ei käsitle ka riigikogusse esitatud seaduseparandused.

Arusaamatu on see, kelle huve peaks likvideerija esindama, lausus Krupp. «Kuna võlausaldajatel on õigus ise likvideerija välja pakkuda, siis ilmselt hakkab ta esindama eelkõige võlausaldajate huve,» nentis Krupp.

Ühel hetkel võib likvideerija muutuda tema sõnul ise pankrotivõlgnikuks. «Kui firmas raha pole ja peab esitama võlgniku pankrotiavalduse, siis vahepeal firma juhatuse õigused omandanud likvideerija muutub automaatselt pankrotivõlgnikuks,» sõnas Krupp.

Kuna likvideerijatelt ei nõuta juriidilist haridust või erikoolitust, võivad nendeks teoreetiliselt hakata kõik, kes soovivad. Samas määrab likvideerija kohtunik.

Segane on, kuidas likvideerida võlgu siis, kui firmajuht tegi vana ettevõtte asemel nimeloovutusega uue ettevõtte. «Oma vara on uude firmasse kas offshore'i või muu skeemi kaudu üle kantinud, vanad võlad jäävad üles. Sel juhul on mõeldav algatada pankrot, aga kolmandatelt isikutelt vara tagasi nõuda pole enam nii lihtne,» rääkis Krupp.

Pole määratud likvideerimisprotsessi võlausaldajate järjekorda, st kelle võlad makstakse ära eelisjärjekorras.

Esimesed nimekirjad likvideeritavate ettevõtete kohta ilmuvad Riigi Teatajas nädala-kahe pärast.