Eesti vajab investeeringuid elektri- ja soojamajandusse

Artikkel

- Uudised
- 19. oktoober 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti vajab investeeringuid elektri- ja soojamajandusse
Eesti energeetikasfääri ettevõtted paistavad praegu silma vananenud tehnoloogia ja ebapiisavate energiasäästumeetodite poolest. Samas püüdleb Eesti üldine energiapoliitika energiasfääri säästva arengu suunas, taotleb elektritootmise efektiivsuse parandamist ning kutsub rahvast energiat kokku hoidma, eriti elumajade kütmisel, kus tarvitatakse suurem osa energiast.
Rootsi riik aitab läbi viia soojamajanduse rekonstrueerimise programmi Balti riikides ja Ida-Euroopas, mille eelarveks on mitusada miljonit Rootsi krooni.
See projekt ühtib enamiku eestlaste huviga luua endale paremad elamistingimused ja hoida energiatarbimise arvel raha kokku.
Energiakokkuhoiuks on täielik potentsiaal olemas, mida võib illustreerida järgmiste arvutuste ja diagrammiga.
Eesti keskmine energiatarbimine elamutes (küte/soe vesi + elekter) on umbkaudu 280 + 30 = 310 kWh/m² aastas (toatemperatuur 22°C). (Andmed Mustamäe linnaosa valitsuselt.) Rootsis on see näitaja 160 + 40 = 200 kWh/m² aastas.
Tänase päeva seisuga tähendab see, et eestlane tarbib rootslasega võrreldes m² kohta keskmiselt 110 kWh energiat rohkem.
Võttes lisaks arvesse Rootsiga võrreldes väiksemat kodumasinate hulka, viitab Eesti praegune elektri- ja soojusenergia tarbimine märkimisväärsele säästupotentsiaalile.
Näit 60 m² suuruse korteri omaniku kulutused tänase päeva seisuga aastas on: n kütte hind 310 kr/MWh;
- elektri hind 450 kr/MWh;
- 60x280x0,3+60x30x0,45 =5208+810=6018 kr aastas ehk 502 kr kuus.
Kui Eestis oleks tarbimine samas suurusjärgus nagu Rootsis, oleksid kulutused:
- 60x160x0,31+60x40x0,45 =2976+1080=4056 kr aastas ehk 338 kr kuus.
Meie kogemuste põhjal on kokkuhoiu saavutamine täiesti võimalik.
Energia hinda tõstab kindlasti energeetikasfääri ettevõtete osaline erastamine ning energia tootmise moderniseerimine, mis nõuab suuri investeeringuid.
Suure tõenäosusega tõusevad Eestis energiahinnad lähiaastatel kõigepealt Rootsi tasemele ja hiljem ehk veelgi kõrgemale, sest Rootsi hinnad on ühed Lääne-Euroopa madalamad.
Hinnad praeguse seisuga Rootsis:
- küte 725 kr/MWh;
- elekter 1180 kr/MWh.
Prognoos aastaks 2002 Eestis (Lääne-Euroopa keskmise hinnataseme juures):
- küte 775 kr/MWh;
- elekter 1125 kr/MWh.
60 m² suurune korter viie aasta pärast ilma energiasäästu töid läbi viimata:
- 60x280x0,775+60x30x 1,125=13 020+2025=15 045 kr aastas ehk 1250 kr kuus.
Kui energiasäästu tööd on läbi viidud:
- 60x160x0,775+60x40x 1,125=7440+2025=9465 kr aastas ehk 800 kr kuus.
Kui majas ei ole läbi viidud energiasäästutöid, maksab korteriomanik praegu aastas rohkem, kui tegelikult vaja, ca 2000 kr ja viie aasta pärast juba 5000 kr.
Hetkel kuum