Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab investeeringuid elektri- ja soojamajandusse

    Eesti energeetikasfääri ettevõtted paistavad praegu silma vananenud tehnoloogia ja ebapiisavate energiasäästumeetodite poolest. Samas püüdleb Eesti üldine energiapoliitika energiasfääri säästva arengu suunas, taotleb elektritootmise efektiivsuse parandamist ning kutsub rahvast energiat kokku hoidma, eriti elumajade kütmisel, kus tarvitatakse suurem osa energiast.
    Rootsi riik aitab läbi viia soojamajanduse rekonstrueerimise programmi Balti riikides ja Ida-Euroopas, mille eelarveks on mitusada miljonit Rootsi krooni.
    See projekt ühtib enamiku eestlaste huviga luua endale paremad elamistingimused ja hoida energiatarbimise arvel raha kokku.
    Energiakokkuhoiuks on täielik potentsiaal olemas, mida võib illustreerida järgmiste arvutuste ja diagrammiga.
    Eesti keskmine energiatarbimine elamutes (küte/soe vesi + elekter) on umbkaudu 280 + 30 = 310 kWh/m² aastas (toatemperatuur 22°C). (Andmed Mustamäe linnaosa valitsuselt.) Rootsis on see näitaja 160 + 40 = 200 kWh/m² aastas.
    Tänase päeva seisuga tähendab see, et eestlane tarbib rootslasega võrreldes m² kohta keskmiselt 110 kWh energiat rohkem.
    Võttes lisaks arvesse Rootsiga võrreldes väiksemat kodumasinate hulka, viitab Eesti praegune elektri- ja soojusenergia tarbimine märkimisväärsele säästupotentsiaalile.
    Näit 60 m² suuruse korteri omaniku kulutused tänase päeva seisuga aastas on: n kütte hind 310 kr/MWh;
    - elektri hind 450 kr/MWh;
    - 60x280x0,3+60x30x0,45 =5208+810=6018 kr aastas ehk 502 kr kuus.
    Kui Eestis oleks tarbimine samas suurusjärgus nagu Rootsis, oleksid kulutused:
    - 60x160x0,31+60x40x0,45 =2976+1080=4056 kr aastas ehk 338 kr kuus.
    Meie kogemuste põhjal on kokkuhoiu saavutamine täiesti võimalik.
    Energia hinda tõstab kindlasti energeetikasfääri ettevõtete osaline erastamine ning energia tootmise moderniseerimine, mis nõuab suuri investeeringuid.
    Suure tõenäosusega tõusevad Eestis energiahinnad lähiaastatel kõigepealt Rootsi tasemele ja hiljem ehk veelgi kõrgemale, sest Rootsi hinnad on ühed Lääne-Euroopa madalamad.
    Hinnad praeguse seisuga Rootsis:
    - küte 725 kr/MWh;
    - elekter 1180 kr/MWh.
    Prognoos aastaks 2002 Eestis (Lääne-Euroopa keskmise hinnataseme juures):
    - küte 775 kr/MWh;
    - elekter 1125 kr/MWh.
    60 m² suurune korter viie aasta pärast ilma energiasäästu töid läbi viimata:
    - 60x280x0,775+60x30x 1,125=13 020+2025=15 045 kr aastas ehk 1250 kr kuus.
    Kui energiasäästu tööd on läbi viidud:
    - 60x160x0,775+60x40x 1,125=7440+2025=9465 kr aastas ehk 800 kr kuus.
    Kui majas ei ole läbi viidud energiasäästutöid, maksab korteriomanik praegu aastas rohkem, kui tegelikult vaja, ca 2000 kr ja viie aasta pärast juba 5000 kr.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolm suurepärast põhjust, miks osta Nvidiat enne aktsia tükeldamist
Nvidia teatas otsusest teha juunis 1 : 10 aktsia jagunemine, aktsia hind hüppas ja jättis nii mõnegi investori juurdlema, kas praegu on aeg osta või oodata. Toome välja kolm argumenti, mida valikut tehes kaaluda.
Nvidia teatas otsusest teha juunis 1 : 10 aktsia jagunemine, aktsia hind hüppas ja jättis nii mõnegi investori juurdlema, kas praegu on aeg osta või oodata. Toome välja kolm argumenti, mida valikut tehes kaaluda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kui ise ei jõua enam müüa: Eesti korvpallimeistri leidlik viis uute partnerite leidmiseks
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.