Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab investeeringuid elektri- ja soojamajandusse

    Eesti energeetikasfääri ettevõtted paistavad praegu silma vananenud tehnoloogia ja ebapiisavate energiasäästumeetodite poolest. Samas püüdleb Eesti üldine energiapoliitika energiasfääri säästva arengu suunas, taotleb elektritootmise efektiivsuse parandamist ning kutsub rahvast energiat kokku hoidma, eriti elumajade kütmisel, kus tarvitatakse suurem osa energiast.
    Rootsi riik aitab läbi viia soojamajanduse rekonstrueerimise programmi Balti riikides ja Ida-Euroopas, mille eelarveks on mitusada miljonit Rootsi krooni.
    See projekt ühtib enamiku eestlaste huviga luua endale paremad elamistingimused ja hoida energiatarbimise arvel raha kokku.
    Energiakokkuhoiuks on täielik potentsiaal olemas, mida võib illustreerida järgmiste arvutuste ja diagrammiga.
    Eesti keskmine energiatarbimine elamutes (küte/soe vesi + elekter) on umbkaudu 280 + 30 = 310 kWh/m² aastas (toatemperatuur 22°C). (Andmed Mustamäe linnaosa valitsuselt.) Rootsis on see näitaja 160 + 40 = 200 kWh/m² aastas.
    Tänase päeva seisuga tähendab see, et eestlane tarbib rootslasega võrreldes m² kohta keskmiselt 110 kWh energiat rohkem.
    Võttes lisaks arvesse Rootsiga võrreldes väiksemat kodumasinate hulka, viitab Eesti praegune elektri- ja soojusenergia tarbimine märkimisväärsele säästupotentsiaalile.
    Näit 60 m² suuruse korteri omaniku kulutused tänase päeva seisuga aastas on: n kütte hind 310 kr/MWh;
    - elektri hind 450 kr/MWh;
    - 60x280x0,3+60x30x0,45 =5208+810=6018 kr aastas ehk 502 kr kuus.
    Kui Eestis oleks tarbimine samas suurusjärgus nagu Rootsis, oleksid kulutused:
    - 60x160x0,31+60x40x0,45 =2976+1080=4056 kr aastas ehk 338 kr kuus.
    Meie kogemuste põhjal on kokkuhoiu saavutamine täiesti võimalik.
    Energia hinda tõstab kindlasti energeetikasfääri ettevõtete osaline erastamine ning energia tootmise moderniseerimine, mis nõuab suuri investeeringuid.
    Suure tõenäosusega tõusevad Eestis energiahinnad lähiaastatel kõigepealt Rootsi tasemele ja hiljem ehk veelgi kõrgemale, sest Rootsi hinnad on ühed Lääne-Euroopa madalamad.
    Hinnad praeguse seisuga Rootsis:
    - küte 725 kr/MWh;
    - elekter 1180 kr/MWh.
    Prognoos aastaks 2002 Eestis (Lääne-Euroopa keskmise hinnataseme juures):
    - küte 775 kr/MWh;
    - elekter 1125 kr/MWh.
    60 m² suurune korter viie aasta pärast ilma energiasäästu töid läbi viimata:
    - 60x280x0,775+60x30x 1,125=13 020+2025=15 045 kr aastas ehk 1250 kr kuus.
    Kui energiasäästu tööd on läbi viidud:
    - 60x160x0,775+60x40x 1,125=7440+2025=9465 kr aastas ehk 800 kr kuus.
    Kui majas ei ole läbi viidud energiasäästutöid, maksab korteriomanik praegu aastas rohkem, kui tegelikult vaja, ca 2000 kr ja viie aasta pärast juba 5000 kr.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.