20 oktoober 1997

10 aastat pärast börsikrahhi

Kümme aastat tagasi, 19. oktoobril 1987 langes New Yorgi börsi Dow Jonesi indeks korraga 23%, mis on suurim ühe päeva langus. Erinevalt 1929. aastast ei juhatanud see sisse suurt majanduskriisi. Praegu on börsidel jälle rahutu, kuid krahhivõimalus väike.

25. augustil 1987 oli Dow Jonesi indeks 2722 punkti, mis tähendas, et aastaga oli see kerkinud 700 punkti. Ühtlasi oli see vedanud kursid üles kogu maailma börsidel.

11. augustil asub Paul Volckeri asemel USA keskpanga (Fed) juhi kohale Alan Greenspan. 3. septembril tõstab Fed diskontomäära 5,5 protsendilt 6 protsendile.

Kolmapäeval, 14. oktoobril on Tokio börsi aktsiate hinnad tõusnud rekordkõrgusele. Samal ajal teatab USA valitsus augusti kehvast kaubandusbilansist. Dollar kukub järsult. Dow Jonesi indeks langeb päevaga 95 punkti ning vallandab järsu languse ka Tokio ja Londoni börsil.

Reedel on Tokio börsil rahulik ning Londoni börsil tehakse Suurbritanniat tabanud orkaani tõttu väga vähe tehinguid. Iraani rünnak USA lipu all sõitvale tankerile lisab pinget Lähis-Idas. New Yorgi börs lõpetab oma halvima nädala pärast 1940. a maid.

Pühapäeval teeb USA rahandusminister New York Timesis avalduse, kus ta kritiseerib Saksa liidupanka repomäärade tõstmise pärast. Ta hoiatab, et kui Saksamaa ei lõdvenda oma monetaarpoliitikat, siis lõpetab USA dollari toetamise.

Mõõn algab Tokio börsil, tõmmates kaasa Hongkongi ja Sydney. Keskpäevaks on Londoni FTSE-indeks langenud 10%. Müüjateks on põhiliselt USA fondid, mis kiirustavad enne New Yorgi börsi avamist.

Hommikul tuleb teade, et USA sõjalennukid on pommitanud Iraani naftaplatvormi. Dollar kukub. New Yorgi börsil on meeletu müügisurve. Kahe tunniga langeb indeks üle 200 punkti. Börsi juhid peavad nõu, kas börs sulgeda, kuid jõuavad seisukohale, et see süvendaks paanikat. Börs saab kuulda sulgemisplaanidest ning järgneb vaba langemine. Päeva lõpuks langeb Dow Jonesi indeks 508 punkti ehk 23%. Eksperdid ütlevad, et see oli halvim päev USA omanditurul, kuna Ameerika aktsionärid kaotasid päevaga üle 5550 miljardi Eesti krooni.

Musta esmaspäeva tagajärgi saab tunda kogu maailm. Tokio börsi indeks langeb 13%, Hongkongi börs on terve ülejäänud nädala suletud, pannes kahtluse alla kogu oma tuleviku. Londoni börsil valitseb paanika ning FTSE-indeks kukub 14%.

Teisipäeval on kaks Chicago börsi suletud ning New York kaalub sedasama. Usalduse kokkuvarisemine on lähedal. Abi saabub teisipäeva pärastlõunal, kui suured investeerimispangad hakkavad tegema agressiivseid oste futuurlepingute turul. Paljud suurfirmad teatavad kavatsusest oma aktsiaid tagasi osta, mis toetab futuurihindu. Dow Jonesi indeks saab hoogu ja tõuseb päeva lõpuks 100 punkti.

Tagantjärele tarkusena on öeldud, et krahh oli vältimatu. Aktsiakursid olid tohutult ülehinnatud ning mulli lõhkemine oli aja küsimus. Kuid ei ole halba ilma heata -- selle tulemusena on börsimaailm põhjalikult muutunud.

Mustal esmaspäeval hakati paralleele tõmbama 1929. aastaga, kui oktoobri kolme nädalaga kaotas New Yorgi börs enam kui poole oma koguväärtusest. Pärast sellele järgnenud kolmeaastast langust oli börsikapitalist järel ainult 13%.

1987. a tähtsaim saavutus on see, et üldsus ei kaotanud usaldust aktsiate kui säästmisvormi vastu, nagu eksperdid kartsid. Börs ei kaotanud oma funktsiooni riskikapitali allikana ning säilitas külgetõmbejõu fondide säästurahale. Seetõttu kulus ainult 15 kuud selle tagajärgede likvideerimiseks.

Võib öelda, et 1987. a krahhil ei olnud reaalmajanduslikke põhjusi ega tagajärgi, vaid selle põhjus oli eeskätt psühholoogiline -- üksnes kursitõusuga harjunud noored finantsjuhid sattusid kursi langedes paanikasse.

Kümne aastaga on New Yorgi börsi indeks peaaegu neljakordistunud, kuid endiselt vaieldakse Wall Streetil selle üle, kas börsikrahhil on võimalik tänapäeval korduda.

Analüütikud ei pea seda tõenäoliseks, kuna majanduse vundament on palju tugevam ning investeerijad on õppinud langust pidama soodsaks ostuvõimaluseks.

10 aastat tagasi, kui Alan Greenspan oli jõudnud mõne kuu ametis olla, oli USA inflatsioon 3,9%, pikaajaline intress 8,94% ja töötus 6,2%. Nüüd on Greenspan ülikogenud ja üks USA majandusimele kaasaaitajaid. USA inflatsioon on 2,2%, intress 6,4% ja töötus 4%.

Wall Street on tundmatuseni muutunud. Kui 10 aastat tagasi oli 812 aktsiafondi valitseda 242 mld dollarit, siis praegu valitseb 2855 fondi 2 130 000 mld dollarit.

Ka New Yorgi börs on uuteks üllatusteks hoolsamalt valmistunud. Näiteks piiratakse elektrooniliselt sooritatavaid tehinguid, kui indeks muutub üle 50 punkti. 10 aastat tagasi moodustas 50 punkti 2,9% indeksi langusest, nüüd ainult 0,6%.

Aga kui kriis kõigele vaatamata peaks saabuma, siis on keskpangal ja Alan Greenspanil nagu eelminegi kord kohe võimalus intresse alandada ja garanteerida uue kapitali juurdevool. FT-DI-ÄP

Hetkel kuum