Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    10 aastat pärast börsikrahhi

    Kümme aastat tagasi, 19. oktoobril 1987 langes New Yorgi börsi Dow Jonesi indeks korraga 23%, mis on suurim ühe päeva langus. Erinevalt 1929. aastast ei juhatanud see sisse suurt majanduskriisi. Praegu on börsidel jälle rahutu, kuid krahhivõimalus väike.
    25. augustil 1987 oli Dow Jonesi indeks 2722 punkti, mis tähendas, et aastaga oli see kerkinud 700 punkti. Ühtlasi oli see vedanud kursid üles kogu maailma börsidel.
    11. augustil asub Paul Volckeri asemel USA keskpanga (Fed) juhi kohale Alan Greenspan. 3. septembril tõstab Fed diskontomäära 5,5 protsendilt 6 protsendile.
    Kolmapäeval, 14. oktoobril on Tokio börsi aktsiate hinnad tõusnud rekordkõrgusele. Samal ajal teatab USA valitsus augusti kehvast kaubandusbilansist. Dollar kukub järsult. Dow Jonesi indeks langeb päevaga 95 punkti ning vallandab järsu languse ka Tokio ja Londoni börsil.
    Reedel on Tokio börsil rahulik ning Londoni börsil tehakse Suurbritanniat tabanud orkaani tõttu väga vähe tehinguid. Iraani rünnak USA lipu all sõitvale tankerile lisab pinget Lähis-Idas. New Yorgi börs lõpetab oma halvima nädala pärast 1940. a maid.
    Pühapäeval teeb USA rahandusminister New York Timesis avalduse, kus ta kritiseerib Saksa liidupanka repomäärade tõstmise pärast. Ta hoiatab, et kui Saksamaa ei lõdvenda oma monetaarpoliitikat, siis lõpetab USA dollari toetamise.
    Mõõn algab Tokio börsil, tõmmates kaasa Hongkongi ja Sydney. Keskpäevaks on Londoni FTSE-indeks langenud 10%. Müüjateks on põhiliselt USA fondid, mis kiirustavad enne New Yorgi börsi avamist.
    Hommikul tuleb teade, et USA sõjalennukid on pommitanud Iraani naftaplatvormi. Dollar kukub. New Yorgi börsil on meeletu müügisurve. Kahe tunniga langeb indeks üle 200 punkti. Börsi juhid peavad nõu, kas börs sulgeda, kuid jõuavad seisukohale, et see süvendaks paanikat. Börs saab kuulda sulgemisplaanidest ning järgneb vaba langemine. Päeva lõpuks langeb Dow Jonesi indeks 508 punkti ehk 23%. Eksperdid ütlevad, et see oli halvim päev USA omanditurul, kuna Ameerika aktsionärid kaotasid päevaga üle 5550 miljardi Eesti krooni.
    Musta esmaspäeva tagajärgi saab tunda kogu maailm. Tokio börsi indeks langeb 13%, Hongkongi börs on terve ülejäänud nädala suletud, pannes kahtluse alla kogu oma tuleviku. Londoni börsil valitseb paanika ning FTSE-indeks kukub 14%.
    Teisipäeval on kaks Chicago börsi suletud ning New York kaalub sedasama. Usalduse kokkuvarisemine on lähedal. Abi saabub teisipäeva pärastlõunal, kui suured investeerimispangad hakkavad tegema agressiivseid oste futuurlepingute turul. Paljud suurfirmad teatavad kavatsusest oma aktsiaid tagasi osta, mis toetab futuurihindu. Dow Jonesi indeks saab hoogu ja tõuseb päeva lõpuks 100 punkti.
    Tagantjärele tarkusena on öeldud, et krahh oli vältimatu. Aktsiakursid olid tohutult ülehinnatud ning mulli lõhkemine oli aja küsimus. Kuid ei ole halba ilma heata -- selle tulemusena on börsimaailm põhjalikult muutunud.
    Mustal esmaspäeval hakati paralleele tõmbama 1929. aastaga, kui oktoobri kolme nädalaga kaotas New Yorgi börs enam kui poole oma koguväärtusest. Pärast sellele järgnenud kolmeaastast langust oli börsikapitalist järel ainult 13%.
    1987. a tähtsaim saavutus on see, et üldsus ei kaotanud usaldust aktsiate kui säästmisvormi vastu, nagu eksperdid kartsid. Börs ei kaotanud oma funktsiooni riskikapitali allikana ning säilitas külgetõmbejõu fondide säästurahale. Seetõttu kulus ainult 15 kuud selle tagajärgede likvideerimiseks.
    Võib öelda, et 1987. a krahhil ei olnud reaalmajanduslikke põhjusi ega tagajärgi, vaid selle põhjus oli eeskätt psühholoogiline -- üksnes kursitõusuga harjunud noored finantsjuhid sattusid kursi langedes paanikasse.
    Kümne aastaga on New Yorgi börsi indeks peaaegu neljakordistunud, kuid endiselt vaieldakse Wall Streetil selle üle, kas börsikrahhil on võimalik tänapäeval korduda.
    Analüütikud ei pea seda tõenäoliseks, kuna majanduse vundament on palju tugevam ning investeerijad on õppinud langust pidama soodsaks ostuvõimaluseks.
    10 aastat tagasi, kui Alan Greenspan oli jõudnud mõne kuu ametis olla, oli USA inflatsioon 3,9%, pikaajaline intress 8,94% ja töötus 6,2%. Nüüd on Greenspan ülikogenud ja üks USA majandusimele kaasaaitajaid. USA inflatsioon on 2,2%, intress 6,4% ja töötus 4%.
    Wall Street on tundmatuseni muutunud. Kui 10 aastat tagasi oli 812 aktsiafondi valitseda 242 mld dollarit, siis praegu valitseb 2855 fondi 2 130 000 mld dollarit.
    Ka New Yorgi börs on uuteks üllatusteks hoolsamalt valmistunud. Näiteks piiratakse elektrooniliselt sooritatavaid tehinguid, kui indeks muutub üle 50 punkti. 10 aastat tagasi moodustas 50 punkti 2,9% indeksi langusest, nüüd ainult 0,6%.
    Aga kui kriis kõigele vaatamata peaks saabuma, siis on keskpangal ja Alan Greenspanil nagu eelminegi kord kohe võimalus intresse alandada ja garanteerida uue kapitali juurdevool. FT-DI-ÄP
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.