• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    10 aastat pärast börsikrahhi

    Kümme aastat tagasi, 19. oktoobril 1987 langes New Yorgi börsi Dow Jonesi indeks korraga 23%, mis on suurim ühe päeva langus. Erinevalt 1929. aastast ei juhatanud see sisse suurt majanduskriisi. Praegu on börsidel jälle rahutu, kuid krahhivõimalus väike.
    25. augustil 1987 oli Dow Jonesi indeks 2722 punkti, mis tähendas, et aastaga oli see kerkinud 700 punkti. Ühtlasi oli see vedanud kursid üles kogu maailma börsidel.
    11. augustil asub Paul Volckeri asemel USA keskpanga (Fed) juhi kohale Alan Greenspan. 3. septembril tõstab Fed diskontomäära 5,5 protsendilt 6 protsendile.
    Kolmapäeval, 14. oktoobril on Tokio börsi aktsiate hinnad tõusnud rekordkõrgusele. Samal ajal teatab USA valitsus augusti kehvast kaubandusbilansist. Dollar kukub järsult. Dow Jonesi indeks langeb päevaga 95 punkti ning vallandab järsu languse ka Tokio ja Londoni börsil.
    Reedel on Tokio börsil rahulik ning Londoni börsil tehakse Suurbritanniat tabanud orkaani tõttu väga vähe tehinguid. Iraani rünnak USA lipu all sõitvale tankerile lisab pinget Lähis-Idas. New Yorgi börs lõpetab oma halvima nädala pärast 1940. a maid.
    Pühapäeval teeb USA rahandusminister New York Timesis avalduse, kus ta kritiseerib Saksa liidupanka repomäärade tõstmise pärast. Ta hoiatab, et kui Saksamaa ei lõdvenda oma monetaarpoliitikat, siis lõpetab USA dollari toetamise.
    Mõõn algab Tokio börsil, tõmmates kaasa Hongkongi ja Sydney. Keskpäevaks on Londoni FTSE-indeks langenud 10%. Müüjateks on põhiliselt USA fondid, mis kiirustavad enne New Yorgi börsi avamist.
    Hommikul tuleb teade, et USA sõjalennukid on pommitanud Iraani naftaplatvormi. Dollar kukub. New Yorgi börsil on meeletu müügisurve. Kahe tunniga langeb indeks üle 200 punkti. Börsi juhid peavad nõu, kas börs sulgeda, kuid jõuavad seisukohale, et see süvendaks paanikat. Börs saab kuulda sulgemisplaanidest ning järgneb vaba langemine. Päeva lõpuks langeb Dow Jonesi indeks 508 punkti ehk 23%. Eksperdid ütlevad, et see oli halvim päev USA omanditurul, kuna Ameerika aktsionärid kaotasid päevaga üle 5550 miljardi Eesti krooni.
    Musta esmaspäeva tagajärgi saab tunda kogu maailm. Tokio börsi indeks langeb 13%, Hongkongi börs on terve ülejäänud nädala suletud, pannes kahtluse alla kogu oma tuleviku. Londoni börsil valitseb paanika ning FTSE-indeks kukub 14%.
    Teisipäeval on kaks Chicago börsi suletud ning New York kaalub sedasama. Usalduse kokkuvarisemine on lähedal. Abi saabub teisipäeva pärastlõunal, kui suured investeerimispangad hakkavad tegema agressiivseid oste futuurlepingute turul. Paljud suurfirmad teatavad kavatsusest oma aktsiaid tagasi osta, mis toetab futuurihindu. Dow Jonesi indeks saab hoogu ja tõuseb päeva lõpuks 100 punkti.
    Tagantjärele tarkusena on öeldud, et krahh oli vältimatu. Aktsiakursid olid tohutult ülehinnatud ning mulli lõhkemine oli aja küsimus. Kuid ei ole halba ilma heata -- selle tulemusena on börsimaailm põhjalikult muutunud.
    Mustal esmaspäeval hakati paralleele tõmbama 1929. aastaga, kui oktoobri kolme nädalaga kaotas New Yorgi börs enam kui poole oma koguväärtusest. Pärast sellele järgnenud kolmeaastast langust oli börsikapitalist järel ainult 13%.
    1987. a tähtsaim saavutus on see, et üldsus ei kaotanud usaldust aktsiate kui säästmisvormi vastu, nagu eksperdid kartsid. Börs ei kaotanud oma funktsiooni riskikapitali allikana ning säilitas külgetõmbejõu fondide säästurahale. Seetõttu kulus ainult 15 kuud selle tagajärgede likvideerimiseks.
    Võib öelda, et 1987. a krahhil ei olnud reaalmajanduslikke põhjusi ega tagajärgi, vaid selle põhjus oli eeskätt psühholoogiline -- üksnes kursitõusuga harjunud noored finantsjuhid sattusid kursi langedes paanikasse.
    Kümne aastaga on New Yorgi börsi indeks peaaegu neljakordistunud, kuid endiselt vaieldakse Wall Streetil selle üle, kas börsikrahhil on võimalik tänapäeval korduda.
    Analüütikud ei pea seda tõenäoliseks, kuna majanduse vundament on palju tugevam ning investeerijad on õppinud langust pidama soodsaks ostuvõimaluseks.
    10 aastat tagasi, kui Alan Greenspan oli jõudnud mõne kuu ametis olla, oli USA inflatsioon 3,9%, pikaajaline intress 8,94% ja töötus 6,2%. Nüüd on Greenspan ülikogenud ja üks USA majandusimele kaasaaitajaid. USA inflatsioon on 2,2%, intress 6,4% ja töötus 4%.
    Wall Street on tundmatuseni muutunud. Kui 10 aastat tagasi oli 812 aktsiafondi valitseda 242 mld dollarit, siis praegu valitseb 2855 fondi 2 130 000 mld dollarit.
    Ka New Yorgi börs on uuteks üllatusteks hoolsamalt valmistunud. Näiteks piiratakse elektrooniliselt sooritatavaid tehinguid, kui indeks muutub üle 50 punkti. 10 aastat tagasi moodustas 50 punkti 2,9% indeksi langusest, nüüd ainult 0,6%.
    Aga kui kriis kõigele vaatamata peaks saabuma, siis on keskpangal ja Alan Greenspanil nagu eelminegi kord kohe võimalus intresse alandada ja garanteerida uue kapitali juurdevool. FT-DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Skandinaavlased ja venelased väljuvad hoogsalt Eesti kinnisvaraturult
Soomlased, rootslased ja venelased tõmbuvad hoogsalt Eesti kinnisvaraturult välja, teatas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Ettevõtte analüüsi järgi müüsid Rootsi residendid viimase 12 kuuga Eestis kuus korda rohkem kinnisvaraobjekte, kui ostsid. Soome residendid müüsid üle kahe korra rohkem ja Venemaa residendid ligi 60 protsenti rohkem, kui ostsid.
Soomlased, rootslased ja venelased tõmbuvad hoogsalt Eesti kinnisvaraturult välja, teatas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Ettevõtte analüüsi järgi müüsid Rootsi residendid viimase 12 kuuga Eestis kuus korda rohkem kinnisvaraobjekte, kui ostsid. Soome residendid müüsid üle kahe korra rohkem ja Venemaa residendid ligi 60 protsenti rohkem, kui ostsid.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.