• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jüri Ott naudib vaikust

    Jüri Ott, kelle isa oli Pärnumaal metsaülem, ütleb, et ta on suur taimede ja looduse sõber. Tõsi, ta ei tea taimedest rohkem, kui koolis botaanikatunnis õpitud, kuid ega keemiavabriku direktor ei pea ka kogu Mendelejevi tabelit peast teadma, väidab Ott. «Tulge siia kahe aasta pärast, siis oskan teile öelda, mis puu üks või teine on,» sõnab botaanikaaia direktor.
    Ühe põhjusena, miks Ott võttis vastu pakkumise hakata juhtima botaanikaaeda, nimetab ta oma kehva tervist. «Botaanikaaias pole töö tervist kahjustav nagu linnavalitsuses,» märgib Ott. «Mul on probleeme südamega ja sellepärast pean vaatama, et tervisest mitte päris ilma jääda.»
    Küsimusele, kuidas suhtub Ott altkäemaksu võtmise süüdistustesse oma endiste kolleegide aadressil, vastab ta, et ta ei usu nagu liigutaksid linnaametnikud ennast ainult siis, kui nad pistist saavad. «Linnavalitsuse häda on selles, et sealsed ametnikud ei tea tihti päris täpselt, mis nende tööülesannete hulka kuulub,» lausub Ott.
    «Mina olen oma aja linnavolikogus ära, aga suuremat poliitilist karjääri ma küll ei plaani,» räägib eelmisel aastal Tallinna linnapeaks kandideerinud Ott. «Mind ei eruta enam poliitilise ?õu korraldamine,» väidab ta.
    Tundub, et Ott on oma alluvatele hea ülemus. Palka pole ta lühikese ametiaja jooksul küll tõstnud, kuid ta üritab parandada botaanikaaia olmetingimusi.
    Ott tahab botaanikaaiast teha populaarse ajaveetmise koha. «Selleks kulub kõvasti raha, sest vaja on ehitada uus katlamaja ja palmimaja,» räägib Ott. Palmimaja ehitus läheb tema arvutuste kohaselt maksma umbes kaheksa miljonit krooni, uus gaasikatlamaja seitse miljonit krooni.
    Botaanikaaia järgmise aasta eelarve on projekti järgi 4,7 miljonit krooni, mis on Oti sõnul just niipalju, et sellest ei ela ega sure ära. Kuni 400 000 krooni aastas teenib botaanikaaed teaduslikest uuringutest, lisaks teenitakse raha ekskursioonide korraldamisega.
    «Siin on ka viissada krooni suur summa,» ütleb Ott.
    Oti sõber ja endine kolleeg Jaak Tamm lausub, et Jüri Ott on inimesena väga rahulik ja tasakaalukas. Teda kui ülemust ei oska Tamm iseloomustada, kuid ta arvab, et Ott on seda tüüpi juht, kes ei karda käsi määrida. «Tema võimete ja kogemustega mees oleks kindlasti leidnud suurema ja kõlavama nimega töökoha,» sõnab Tamm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.