Millist kasu saab korteri renoveerimisest?

Praeguse hinnataseme juures on uue elumaja ehitamisel ruutmeetri hinnaks 8000--12 000 kr. Vähestel peredel on olemas raha uue korteri ostmiseks. Finantseerimisvõimalused olemasolevate elamispindade renoveerimiseks on aga küllaltki head. Kohalikud pangad annavad 10--15 aastaks laenu ca 12% intressiga.

Laenu taotlemise eeltingimuseks on see, et majaelanikud on moodustanud kas korteri- või elamuühistu ja et ühistu on kantud äriregistrisse. Järgmiste sammudena tuleb koostada äri- ehk tasuvusplaan ning renoveerimistööde maksumuse kalkulatsioon.

Ettevalmistusperioodil on mõttekas püstitada endale kolm põhieesmärki, siinkohal ära toodud tähtsuse järjekorras:

1. elamu püsivus ja elanike tervis (parandada/kindlustada elamu tehnilist seisukorda ja muuta elamistingimused tervislikumaks: värske õhk, stabiilne toatemperatuur);

2. majanduslik otstarbekus/tasuvus (energiasäästutööd peavad vähendama igakuiseid kulutusi küttele ja elektrile ning tõstma korteri turuhinda);

3. teised, näit esteetilised, mugavuse või elanike turvalisusega seotud aspektid (maja fassaadi, trepikodade, rõdude välisilme; lukustus, valgustus, prügikonteinerid).

Esimese punkti täitmiseks tuleb üle vaadata ja vajaduse korral kindlustada/parandada elamu:

- kandekonstruktsioon;

- katus;

- kütte- ja veevarustussüsteem;

- õhuvahetus;

- elektrisüsteem.

Need tööd, mille maksumuseks on 150-1000 kr/m² (arvestatud elamu küttepinna kohta), ei anna küll tõsist kokkuhoidu, kuid on hädavajalikud 2. ja 3. punkts kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

Enamikus paneelmajades tuleks kahekordistada värske õhu juurdevoolu/õhuvahetust siseruumides. See on küll seotud mõningaste kulutustega, aga elanike tervisele ja mugavusele mõeldes igati vajalik investeering. Energiasäästutööd on mõttekas teha vaid siis, kui neil on ka konkreetne tulemus kokkuhoiu näol. Loodetavat kokkuhoidu on võimalik välja arvutada, teades kadusid ja nende jaotust.