• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,24
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,24
  • 03.11.97, 00:00

Kuidas investeeriksite käibevahendite lühiajalise jäägi?

- Paarikuuliseks investeeringuks on hetkel põhiliselt kaks varianti: kas rahaturufondid või panga deposiit. Rahaturufondi plussiks on see, et raha on võimalik kätte saada hetkel, kui seda jälle vaja on. Teiseks ei saa käibevahendeid investeerida riskantsetesse instrumentidesse ja see on piisavalt riskivaba. 99% tõenäosust, et selle rahaga midagi ei juhtu. Teenida saab muidugi rohkem, kui tavalisel arvelduskontol raha hoides. Muudes fondides, mis investeerivad aktsiatesse või võlakirjadesse, on keskmine tootlus küll suurem, kuid lühikese perioodiga ei pruugi keskmist tootlust saavutada.- Vähem kui pooleaastaseks perioodiks pole aktsiatesse mõtet investeerida. Sõltub muidugi sellestki, kui suurt riski saab rahaga võtta. Firma tegevuseks vajalikku raha ei pea ma eriti mõttekaks investeerida sellistesse riskiinstrumentidesse, nagu on aktsiad. Pikaajalise investeeringu puhul ei mõjuta sellised lühiajalised kõikumised nagu viimasel ajal.
- Olen kasutanud mitmesuguseid rahaturufonde, mis on piisavalt likviidsed ja normaalse intressiga. Sinna võib täna paigutada ja nädala pärast välja võtta, kusjuures tulu on suhteliselt garanteeritud ja ei sõltu aktsiaturgude kõikumisest. Pangadeposiit nõuab pikemaajalisemat raha. ASi KND Marat juhataja
Guido Viik:
- Üldjuhul me laename ise ja ei ole investeerimisega lühiajaliselt tegelenud. Kui raha oleks, siis ma laenaksin Saksa markades ja paneksin deposiiti kroonid. Kõik räägivad, et kroon kukub, ma mängiksin vastupidise peale. Krooni deposiidi intressid on praegu kõrgemad kui valuutalaenu intressid. Tallinna Sadama finantsdirektor
Sandor Liive:
- Paneksin rahaturufondi, sest see on suurema tootlusega, kuigi üleöödeposiidi intress on pankade likviiduskriisiga natukene tõusnud. Üleöödeposiiti pannes saab Eesti krooni pealt 3--3,5%, rahaturufondis saab 6--8% aastatootlust. Meie likviidsuse ning rahavoogude ja käibevahendite juhtimise eesmärk on see, et kontodel ei oleks suuri raha ülejääke. Meil on piisavalt suured võimalused arvelduskrediidi näol, et minna nullist miinuse poolele või genereerida väga kiiresti raha juurde.- Me pole lühiajalisi vahendeid kunagi aktsiatesse investeerinud. Oleme selgelt defineerinud, et Tallinna sadam on ja jääb sadamaks ja kasumit teenime oma põhitegevusega.- Me ei hakka võtma mingeid spekulatiivseid riske mõnes teises valdkonna, mis võiks meie põhitegevuse ohtu seada.- Ma arvan, et praegu on neid, kes samamoodi mõtlevad, palju rohkem kui paar nädalat tagasi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele