Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ekspordi maht kasvab impordist kiiremini
Septembris kasvas kõige rohkem transpordivahendite eksport -- 45,8 protsenti, järgnesid toidukaubad 27,4 protsendi ning masinad ja seadmed 18,4 protsendiga.
Samal ajal kasvas kõige enam keemiatoodete import -- 20,6 protsenti. Toidukaupade import kasvas 9,5 protsenti ning masinate ja seadmete import 7,8 protsenti.
Transpordivahendite import vähenes septembris võrreldes augustiga viiendiku võrra ja mineraalse kütuse import 23,5 protsenti.
Eesti väliskaubanduse käive oli tänavu aasta septembris 9 miljardit krooni, sellest eksport 3,8 miljardit krooni ehk 42 protsenti ja import 5,2 miljardit krooni ehk 58 protsenti.
Kaubavahetuse defitsiit oli septembris 1,4 miljardit krooni ehk 0,3 miljardit krooni väiksem kui augustis.
Eesti eksportis kaupu 80 riiki ja importis 108 riigi tooteid, eksport kümnesse peamisesse partnerriiki moodustas kogu ekspordist 85 protsenti ja import kümnest peamisest partnerriigist kogu impordist 77 protsenti.
Septembris oli kaubavahetuse bilanss Venemaaga positiivne 377,6 miljoni krooniga, seda peamiselt reekspordi tõttu.
Valmistoidukaupade (kakao ja kakaotooted) eksport Venemaale suurenes üle 2,6 korra ja maismaatranspordivahendite eksport suurenes 1,7 korda.
Tollis ladustati septembris kaupu 1,3 miljardi krooni eest ehk 24,8 protsenti kogu impordist. Suurem osa tolliladustamiseks deklareeritud kaubast viiakse reekspordina Eestist välja.
Septembrikuu ekspordist moodustas reeksport 27,8 protsenti. Sealhulgas oli reekspordi osatähtsus transpordivahendite ekspordis 75,8, toidukaupade ekspordis 59,3, mineraalse kütuse ekspordis 45,2 ja keemiatoodete ekspordis 13,7 protsenti. Teistes kaubagruppides oli reekspordi osatähtsus väike. BNS