10. november 1997
Jaga lugu:

Pankade laenuintressid tõusevad rekordtasemeni

Hansapank tõstis eile laenude baasintressi kahe protsendi võrra 14,5 protsendini. Hoiupank oli juba neljapäeval tõstnud laenude baasintressi 15,75 protsendini. Seoses sellega tõuseb ettevõtetele tegelik laenuintress kuni 17 protsendini, mis on seitse protsenti rohkem kui suvised laenuintressid.

ASi Baltika peadirektor Meelis Milder ütles, et laenuintresside tõus Baltika tegevust praegu ei mõjuta. Küll aga võivad jätkuvalt kõrged laenuintressid sundida ettevõtet korrigeerima oma järgmise aasta investeerimisplaane, kinnitas Milder.

Milder kirjeldas praegust olukorda, kus Baltika välispartnerid helistavad talle ja küsivad, mis Eestis toimub. Partnereid huvitab, kas ettevõtetel on raha, huvi ja võimalusi oma tegevust laiendada, rääkis Milder.

«Pole arusaadav, miks peavad kliendid pankade probleemide pärast kannatama,» kritiseeris Milder laenuintresside tõusu. Tema sõnul kaaluvad suuremad ettevõtted raha laenamist rahvusvahelistelt rahaturgudelt.

«Inimesed peavad endale teadvustama, et majanduskeskkond on muutunud,» kommenteeris laenuintresside tõusu audiitorfirma Price Waterhouse konsultant Hardo Pajula. Tema sõnul on see aeg möödas, kui pangad andsid laenu negatiivse reaalintressiga ehk odavamalt kui inflatsiooni praegune 15protsendiline tase.

«Praegu, kui lühiajalised laenuintressid on tõusnud 17--18 protsendini, võivad ettevõtete laenuintressid tõusta kuni 25 protsendini,» lausus Pajula.

Hoiupanga kapitaliturgude juhataja Hassar Kipp ütles, et tõenäoliselt jäävad laenuintressid kõrgeks pikemaks ajaks, kuna välispangad on tõstnud raha laenamisel Eestisse intressimarginaale. See on muutnud raha sisselaenamise raskeks ja sunnib panku tõstma laenuintresse, selgitas Kipp.

Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles, et lage, kuhu laenuintressid võivad tõusta, on raske ennustada. Tema hinnangul võivad laenuintressid tõusta kuni 25 protsendini. «Seda ma hästi ei usu, sest pangad piiravad enne laenude väljaandmist, kuna edasine intressitõus viib laenukahjumiteni,» lisas Neivelt.

Rahvusvaheline laenuturg ei stabiliseeru Neivelti hinnangul enne järgmise aasta algust ja enne seda on ka suurtel ettevõtetel raske välismaalt laenu saada.

Ühispanga asepresident Margus Schults ütles, et pank pole laenude baasintressi tõstnud, sest Ühispank näeb intresside tõusu vaid kui lühiajalist protsessi. Tema sõnul oleneb laenuintresside tõstmine sellest, milliseks kujuneb edasine olukord rahaturul.

Hardo Pajula sõnul ähvardavad majandusraskused eelkõige neid ettevõtteid, kes on orienteerunud kohalikule nõudlusele. Tema hinnangul on paremas olukorras need ettevõtted, kes toodavad ekspordiks.

Pankrotihaldur Kalev Mägi ütles, et pankrottide arvu kasvu võib prognoosida juba järgmise aasta alguseks. Tema sõnul lähemal ajal veel ettevõtete pankrotilainet ei tule, sest muutused on liiga äkilised ja enne pankrotiavalduse esitamist jõuavad ettevõtted veel oma raha maha müüa.

Mägi sõnul on kõige suuremas pankrotiohus need ettevõtted, kes paigutasid kogu oma vaba raha börsile. Kuna tootjatel tavaliselt vaba raha pole, kannatavad börsilangusest enim hulgimüüjad ja vahendajad, leidis Mägi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum