Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankade laenuintressid tõusevad rekordtasemeni

    Hansapank tõstis eile laenude baasintressi kahe protsendi võrra 14,5 protsendini. Hoiupank oli juba neljapäeval tõstnud laenude baasintressi 15,75 protsendini. Seoses sellega tõuseb ettevõtetele tegelik laenuintress kuni 17 protsendini, mis on seitse protsenti rohkem kui suvised laenuintressid.
    ASi Baltika peadirektor Meelis Milder ütles, et laenuintresside tõus Baltika tegevust praegu ei mõjuta. Küll aga võivad jätkuvalt kõrged laenuintressid sundida ettevõtet korrigeerima oma järgmise aasta investeerimisplaane, kinnitas Milder.
    Milder kirjeldas praegust olukorda, kus Baltika välispartnerid helistavad talle ja küsivad, mis Eestis toimub. Partnereid huvitab, kas ettevõtetel on raha, huvi ja võimalusi oma tegevust laiendada, rääkis Milder.
    «Pole arusaadav, miks peavad kliendid pankade probleemide pärast kannatama,» kritiseeris Milder laenuintresside tõusu. Tema sõnul kaaluvad suuremad ettevõtted raha laenamist rahvusvahelistelt rahaturgudelt.
    «Inimesed peavad endale teadvustama, et majanduskeskkond on muutunud,» kommenteeris laenuintresside tõusu audiitorfirma Price Waterhouse konsultant Hardo Pajula. Tema sõnul on see aeg möödas, kui pangad andsid laenu negatiivse reaalintressiga ehk odavamalt kui inflatsiooni praegune 15protsendiline tase.
    «Praegu, kui lühiajalised laenuintressid on tõusnud 17--18 protsendini, võivad ettevõtete laenuintressid tõusta kuni 25 protsendini,» lausus Pajula.
    Hoiupanga kapitaliturgude juhataja Hassar Kipp ütles, et tõenäoliselt jäävad laenuintressid kõrgeks pikemaks ajaks, kuna välispangad on tõstnud raha laenamisel Eestisse intressimarginaale. See on muutnud raha sisselaenamise raskeks ja sunnib panku tõstma laenuintresse, selgitas Kipp.
    Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles, et lage, kuhu laenuintressid võivad tõusta, on raske ennustada. Tema hinnangul võivad laenuintressid tõusta kuni 25 protsendini. «Seda ma hästi ei usu, sest pangad piiravad enne laenude väljaandmist, kuna edasine intressitõus viib laenukahjumiteni,» lisas Neivelt.
    Rahvusvaheline laenuturg ei stabiliseeru Neivelti hinnangul enne järgmise aasta algust ja enne seda on ka suurtel ettevõtetel raske välismaalt laenu saada.
    Ühispanga asepresident Margus Schults ütles, et pank pole laenude baasintressi tõstnud, sest Ühispank näeb intresside tõusu vaid kui lühiajalist protsessi. Tema sõnul oleneb laenuintresside tõstmine sellest, milliseks kujuneb edasine olukord rahaturul.
    Hardo Pajula sõnul ähvardavad majandusraskused eelkõige neid ettevõtteid, kes on orienteerunud kohalikule nõudlusele. Tema hinnangul on paremas olukorras need ettevõtted, kes toodavad ekspordiks.
    Pankrotihaldur Kalev Mägi ütles, et pankrottide arvu kasvu võib prognoosida juba järgmise aasta alguseks. Tema sõnul lähemal ajal veel ettevõtete pankrotilainet ei tule, sest muutused on liiga äkilised ja enne pankrotiavalduse esitamist jõuavad ettevõtted veel oma raha maha müüa.
    Mägi sõnul on kõige suuremas pankrotiohus need ettevõtted, kes paigutasid kogu oma vaba raha börsile. Kuna tootjatel tavaliselt vaba raha pole, kannatavad börsilangusest enim hulgimüüjad ja vahendajad, leidis Mägi.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Konkursil edukas: puidutöösturist poliitiku firma varustab Loodusmaja
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.