• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Voodipäeva hind sotsiaalministri teha

    «Ministrile läheb kaalumiseks osa kompromisse, millega me täies mahus nõus oleme, ja osa kompromisse, millega me nõus ei ole,» rääkis Sinisalu. «Eelkõige puudutab see voodipäeva hinda.»
    Sinisalu sõnul jäid haigekassade esindajad jäigalt 270 krooni suuruse voodipäeva hinna juurde. Raviteenuste osutajad nõuavad 300kroonist hinda. «Meie ettepanek oli ette valmistada seaduse muudatus, mille kohaselt patsient maksaks hotellikulude katteks 5% ehk 15 krooni oma taskust,» lisas arstide liidu president Indrek Oro.
    Sinisalu möönis, et suure tõenäosusega otsustab sotsiaalminister siiski haigekassade esindajate pakutu kasuks. Praegu on voodipäeva maksumus 200 krooni.
    Sinisalu sõnul otsustas hinnakomisjon eile tõsta ka osa protseduuride ja operatsioonide tasu, samuti riikliku valve valmisoleku tasu suurtele haiglatele. «Protseduuride hinnatõus on keskmiselt 10--20%,» lisas Sinisalu.
    «Arstide liit on nüüd osalise kompromissi saavutanud ja seetõttu pole me enam nii agressiivsed,» ütles Oro. «Samm edasi on seegi, et suurenevad operatsiooni- ja protseduurihinnad.» Oro rõhutas, et raviteenuste hinnatõus pole mõeldud niivõrd arstipalkade suurendamiseks, kuivõrd haigla kõikide kulutuste suurenemise katteks. Eelmisel nädalal ähvardasid arstide ja õdede kutseühingud hoiatusstreigiga, kui nende nõudmisi ei täideta.
    Oro sõnul pole reglementeeritud, millal sotsiaalminister peab oma otsuse tegema. «Eesmärk on kehtestada uued hinnad alates uuest aastast,» lisas Sinisalu. «Seetõttu ei usu, et hindade kinnitamine väga palju aega võtab.»
    Raviteenuste hinnakomisjoni kuulub kuus inimest raviteenuste ostjate ehk haigekassade poolt, kuus inimest raviteenuste osutajate poolt ja kaks riigi esindajat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.