19 november 1997

Riigihaiglate kulud on kontrolli alt väljas

Tänavu riigikontrolli poolt revideeritud Tartu ülikooli kliinikumi ja mitme sellele alluvate kliinikute majandustegevuses on ilmnenud ülekulusid nii palga kui majandamisraha osas.

Vahendite puudujääk TÜ kliinikumi naistehaiglas oli 1996. aasta lõpuks 2,2 miljonit krooni. Personalikulud osutusid ettenähtust suuremaks 1,63 miljonit ja majandamis- ning muud tegevuskulud 0,57 miljonit krooni. Palgatõusu tõttu oli võlgnevus riigimaksude osas eelmise aasta augustiks kasvanud 2,26 miljoni kroonini. Naistehaigla juht oli eelmisel aastal praegune sotsiaalminister Tiiu Aro.

Minister Tiiu Aro avaldab imestust, miks huvitab Äripäeva just naistehaigla revisjon, kuigi riigikontroll käis mitmes kliinikus. «Ma saan aru küll, kuna mina olen minister, huvitab naistekliiniku oma rohkem,» leiab ta ise vastuse.

Möödunud sajandil ehitatud majas asuv naistekliinik on Aro sõnul Tartus ainuke iseseisev seda liiki arstiabi asutus ja kõrval pole ühtegi osakonda, mis rohkem tulu tooks. «Selles mõttes oli tema majandamine väga raske,» tunnistab Aro.

Sügisel on kavas naistekliinikus teha meditsiiniline audit.

Senise finantseerimise ja majandamistingimuste jätkumisel võtab võlgnevuste likvideerimine aega neli aastat, on haigla praegune juhtkond riigikontrollile olukorda selgitanud.

TÜ kliinikumi onkoloogiahaiglas maksti juhtivtöötajatele alusetult toetusi. Haigla töötajatele anti ka protsendita laenu, mis vormistati majandusavansina.

Üheksa Tartu kliiniku juhatajat said eelmisel aastal palka kahekordselt samade tööülesannete täitmise eest, sest nad olid nii ülikooli kui kliinikumi palgal.

1996. aastal maksti kliinikumi juhatuse liikmetele preemiat, mis ületas rahandusministri määrusega lubatud preemiate piirmäära mõnel juhul kuni kolmekordselt.

Kliinikumi juhatuse otsuse alusel kanti 1996. aasta märtsis ASile Magnum Grupp üle ligi 360 000 krooni, mille sama aasta oktoobris kliinikumile tagastas AS Magnum Pharma. Raha oli seitse kuud ilma intressita erafirma käsutuses.

Puudusi on riigikontroll avastanud ka Tallinna ja teiste piirkondade raviasutustes, ehkki riigikontroll jõuab aastas pilgu peale visata kõige rohkem kümnele meditsiiniasutusele.

Põhja-Eesti verekeskuses avastas riigikontroll 1996. a eest põhjendamatuid kulutusi, sealhulgas kapitaalremondile eelneva avaliku pakkumiseta. Suured summad olid läinud pidudel töötajate toitlustamisele, millelt makse ei olnud arvestatud.

Raviasutuste meditsiinilise auditi ebapopulaarsus on seotud inimestevaheliste suhetega. Auditit teeb vastava ala ekspert mõnest teisest raviasutusest. Keskhaigekassa peaökonomist Elli Madaloja sõnul on Eestis tohtrid omavahel tihedalt seotud, keegi ei taha minna kursusekaaslase juhitava haigla kohta paha sõna ütlema. «Tuleb hakata välismaalt eksperti palkama,» pakub Madaloja.

Sestap on ravikindlustuse eelarves tänavu auditi jaoks eraldatud poolest miljonist kroonist kasutatud vaid 18 600 krooni. Samas on omapärane, et veel eelmisel aastal vahendas auditit riigile kuuluva Mustamäe haigla neurokirurgide Andres Ellamaa ja Rein Zuppingu erafirma AS Mediaudit.

Andres Ellamaa kinnitab, et aktsiaselts ei tegutse enam, vaid on läinud pankrotti. «Haigekassa tellis mõned huvitavad tööd, aga meie järeldustest ja tööst poldud eriti huvitatud,» räägib Ellamaa.

«Meie selle pealt ei teeninud midagi,» nendib ta. Keskhaigekassa andmetel said Ellamaa ja Zupping auditite vahendamise eest siiski makstud.

Eelmise aasta lõpuni jälgis haiglate kulutusi riigihaiglate haldusnõukogu, mida enam ei ole. Selle aasta alguses lõi sotsiaalministeerium sisekontrolli osakonna. Esialgu töötab seal kaks inimest.

Osakonna juhataja Heino Vollrat, kunagine Comexi pankrotihaldur, on esimest kuud ametis ja kidakeelne. «Ma ei saa ühe-kahe haigla kontrolli põhjal teha üldistusi,» poetab ta. Vollrati sõnul on kaks-kolm inimest sisekontrolli osakonnas terve Eesti peale liiga vähe.

Hetkel kuum