Arstiabi muutub paremaks ja mitte kallimaks

Üleminek perearsti süsteemile algas kaheksa aastat tagasi. Tänaseks on koolitatud 160 perearsti, aasta lõpuks sooritab eksami veel 220. Kolme aasta jooksul saab tulevane perearst regulaarset täiendõpet Tartu ülikoolis. Lisaks on vajalik pidev iseseisev töö. Sotsiaalministeeriumi määrus näeb ette kahe aasta jooksul kogu esmatasandi arstide õppima asumise perearsti kursustele, seega arstide teadmiste tase tõuseb.

Pregu on Tartus 83 esmatasandi arsti, kellele on antud õigus registreerida patsiente oma nimistusse. Elanike arv Tartus on maksimaalselt 110 000. Seega ühe arsti kohta 1300.

Kuna optimaalne patsientide arv oleks 1900, on vaja Tartu linnas vaid 59 täiskoormusega töötavat arsti. Seega osa arste peab otsustama, kas töötada edasi väiksema koormusega, hakata tööle erialaspetsialistidena või leida töökoht väljaspool Tartut.

Maksimaalne patsientide arv ühe arsti nimistus võib olla 2300. Kui see on suurem, ei suuda ta vastutada oma patsientide tervise eest. Seda näitab nii meie maal töötavate arstide kui ka mitmete riikide kogemus (Inglismaa, Holland), kus samuti on selleks arvuks 2000. Perearsti töö ei tohi muutuda konveierliini tööks.

Perearsti süsteemi finantseerimisel minnakse üle pearaha süsteemile. Enam ei maksta arsti visiitide hulga, vaid nimistus olevate patsientide arvu järgi. Tekib arsti huvitatus oma patsiendist. See sunnib perearsti oluliselt parandama teenindamise taset, suhtumist oma patsienti, valima talle kvaliteetsemad uuringud ja parimad eriala konsultandid.

Esmatasandi arstiabile kulub 1997. aastal 17% ravikindlustuseelarvest, 1998. aastaks planeeritakse 16%.

Muutub raha jaotamise kord esmatasandi arstiabis. See võimaldab tõsta arsti huvitatust oma tööst, sest tema sissetulek sõltub otseselt registreerinud patsientide arvust, mitte suure polikliiniku majandamise tulemustest.

Maarjamõisa polikliiniku perearstikeskus, kus töötab 17 perearsti, on juba kaks aastat olnud isemajandamisel. See on saavutatud tänu heale koostööle polikliiniku administratsiooniga, kes on mõistnud, et ainus võimalus arstide huvitatust oma tööst tõsta on anda haigekassa lepingu alusel esmatasandile ettenähtud raha kasutamise õigus perearstidele.

Kui viisime keskuse tulude-kulude arvestuse iga arsti peale eraldi, vähenes igapäevatööks vajalike jooksvate kulude summa. Raha kasutatakse ökonoomsemalt.

Perearstikeskus maksab kinni lisaks hoone kuludele polikliiniku kui terviku eduka funktsioneerimise heaks proportsionaalselt ka koristamise, valve, registratuuri kulu, riidehoidjate töö.

Perearstil, kes töötab polikliinikus, pole otstarbekas võtta tööle oma koristajaid ja valvureid, odavam tuleb teenuse ostmine. Samuti pole tal otstarbekas osta kallihinnalist aparatuuri ega soetada laboratooriumi, kuna kõiki neid teenuseid on võimalik osta sealt, kus nad on kvaliteetsemad.

On koostatud perearsti tööjuhend, milles on määratud kohustuslikud perearsti töövahendid, kulukaim neist on EKG aparaat. 24tunnist valmisoleku kohustust pole ette nähtud ja seega ka raha antud otstarbeks pole eraldatud. Küll võib perearst seda ise oma patsiendi heaks korraldada.

Uue finantseerimise korraga esmatasandi arstiabi ei kalline, vaid see suunab esmatasandi arstiabiks ettenähtud vahendid esmatasandile; määrab ära perearsti poolt nende kasutamise korra; tugevdab kontrolli raha kasutamise üle ja kehtestab lisaks ka sellealase aruandluse haigekassale; tõstab oluliselt perearsti huvitatust oma patsiendist ja pearahast; viib paremate perearsti ja patsiendi vaheliste suhete tekkimiseni, mis tähendab sisuliselt kvaliteetset arstiabi.emperearst