Lihtsameelsete investorite peas on enesetapumõtted

Enne sügist sarnanes Tallin-na väärtpaberibörs Kuldvõtmekese raamatust tuttava Lollidemaaga, kus oli ääretult lihtne endale rahapuu kasvatada. Sügisel börsil asetleidnud tormilised sündmused on seda arusaama kõvasti muutnud ja kuigi mitmed investorid on täielikult laostunud, oleme kõik ühe kogemuse võrra rikkamad.

Investorid, kes börsi languse tõttu rahast ilma jäid, saavad süüdistada ainult iseennast, et kaotasid igasuguse reaalsustaju ja lasid end Eestis valitsenud börsieufooriast pimestada.

Eufooria oli tingitud sellest, et investorid, analüütikud ja ajakirjandus joovastusid üha kiiremini tõusvatest aktsiahindadest. Eesseisvale kainenemisprotsessile mõtlesid väga vähesed, kuid ka need vähesed ei osanud ette näha, et aktsiahindade langusest tekkiv pohmelus võib nii hullude tagajärgedega olla.

Augusti lõpus jõudis olulisemate börsiettevõtete aktsiahindade liikumist kajastav Äripäeva indeks 1474 punktini. Eilse börsipäeva lõpuks oli Äripäeva indeks 583.

Sellist langust ei ennustanud keegi. Mitmed analüütikud rääkisid augustis ja septembris küll, et sügisel võib toimuda aktsiahindade mõningane langus. Prognoositi, et langus on lühiajaline ja et aasta lõpuks on aktsiahinnad vähemalt samal tasemel, mis augusti lõpus. Prognoosid aga seekord ei täitunud.

Need väikeinvestorid, kellel on raha, et ka pärast 1997. aasta sügist veel aktsiaturul mängida, peaksid kindlalt järgima kahte olulist reeglit: börsil ei tohi mängida laenatud rahaga ja investeerimisotsuste langetamisel tuleb teatud ettevaatusega suhtuda ajakirjanduse ja analüütikute soovitustesse ja prognoosidesse. Keegi ei saa tagada, et kõik prognoosid sajaprotsendiliselt täituvad.

Sellepärast ei tohi aktsiaid ostes unustada, et kui ajakirjanduses ilmunud soovitused ja prognoosid osutuvad valeks, siis jääb kaotajaks ikkagi investor, mitte soovitaja.

Kui neid kahte reeglit ei jär-gita, siis võib juhtuda nii, nagu juhtus Eestisse rahapuid istutama tulnud Tony Esenlundiga, kes pani kogu oma raha börsile, võimendas oma investeeringut repotehingutega, lõpuks laostus ja mõlgutab nüüd enesetapumõtteid. Maaklerite sõnul oli selliseid hulljulgeid investoreid rohkem kui üks.

Esenlund süüdistab oma laostumises Hansapanka, kelle üks töötaja oli tema isiklikuks nõustajaks. Augustis, kui börs oli tipus, soovitas Hansapanga nõustaja Esenlundile repotehingute abil oma võiduvõimalusi suurendada, aga see osutus halvaks nõuandeks.

Augustis oli Esenlundi akt-siaportfelli väärtus 9 miljonit krooni. Börsilanguse käigus pidi ta aktsiad maha müüma ja täna on ta pangale võlgu 200 000 krooni. Hansapanga töötajat võib süüdistada küll ebaprofessionaalsuses, kuid raha kaotamises on ikkagi süüdi Esenlund ise.

Väikeinvestori jaoks peaks börsile raha paigutamine olema pikaajaline investeering ja börsil mängides ei tasuks üritada üle kavaldada spekulante ning panku. Repod ja optsioonid peaksid jääma eeskätt spetsialistide mängumaaks.

Tuleb arvestada sellega, et investeering on alati seotud teatud riskiga ja mida suuremaid tulusid taga aetakse, seda suurem on ka risk oma rahast ilma jääda.