Euroopa komisjon kahtlustab Repo Püssi Vabrikuid dumpingus

Repo Püssi Vabrikud sai novembris Euroopa komisjonilt kirja, kus komisjon teatab uurimise alustamisest Brasiilia, Bulgaaria, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Eesti puitkiudplaadi tootjate suhtes, kahtlustades neid dumpingu kasutamises Euroopa Liiduga kauplemisel. Kaebuse Euroopa komisjonile esitasid firmad Atex Werke ja Hornitex Werk Saksamaalt, Funder Industrie Austriast, Isory Prantsusmaalt, Silva Itaaliast, Suomen Kuitulevy Soomest, Swanboard Norrast ja Techboard Suurbritanniast. Need kaheksa firmat toodavad väidetavalt üle poole Euroopa Liidus valmistatud puitkiudplaadist.

«Oleme kellelegi tõsiselt kannale astunud,» kommenteeris Euroopa komisjoni kahtlustusi Repo Püssi Vabrikute juhatuse esimees Rein Kuusmik. Tema sõnul ei ole aga tegemist dumpinghinnaga müügiga, sest Püssi tehase puitkiudplaadi eksport Euroopa Liidu riikidesse on koguseliselt väiksem kui rahaliselt.

«Millise hinnaga tehas plaati ostjatele müüb, on ärisaladus,» ütles Kuusmik. Müügihindasid on Kuusmiku väitel raske võrrelda, sest Eestisse müüb ettevõte toodangu hinnaga vabriku väravast, ekspordil toimub aga müük olenevalt lepingutest tehase väravast, sadamast või ostja laost. Müügihinna sisse tuleb teatud juhtudel arvestada ka transport, mille kannab tootja. Püssi tehase suuremad välisturud on Rootsi, Soome ja Saksamaa.

«Meie arvates ei puuduta Euroopa plaaditööstuse turuhäirete uurimus Eestit,» ütles eile Suomen Kuitulevy Oy müügijuht Juhani Viitamo. Tema kinnitusel on Euroopa suurtootjate kaebuse esitamise põhjustanud häired Kesk-Euroopa turul. «Balti riikidest on nimekirjas Läti ja Leedu kaks suurt tootjat, kellel on eriti võimas müük Kesk-Euroopas ja Inglismaal,» seletas Viitamo.

«Mul ei ole andmeid, miks on Püssi tehas sinna kaasatud,» lisas Viitamo.

«Kaebuses märkisid Euroopa suurettevõtted, et nende seis on raske, eriti raske aastail 1992--1995,» rääkis Rein Kuusmik. «Varem puhkasid nad turukaitse loorberitel, siis selgus, et iseseisvunud riigid suudavad odavamalt toota ja müüa.»

Kuusmiku kinnitusel on Euroopa Liidu riigid puitkiudplaadi dumpingu küsimuse varemgi tõstatanud. Enne 1980. aastaid rakendati mitte Euroopa Ühenduse riikidele topelttolle, mis vabakaubanduslepingutega kadusid, sõnas ta.

Kui teade dumpingukahtlustuse kohta oli avaldatud Euroopa Liidu ametlikus teatajas, on Euroopa komisjon jõudnud järeldusele, et tegemist võib olla dumpinguga, järeldas Repo Püssi Vabrikute esindaja vandeadvokaat Aare Tark. «Tegemist on tõsise materjaliga, kui Euroopa komisjon on võtnud seisukoha alustada uurimist ja saadab välja küsimused,» lisas Tark.

70 lehekülje pikkusele küsimustikule on Püssi tehasel aega vastata 8. jaanuarini.

Küsimustik on Targa sõnul väga üksikasjalik. «Ettevõte peab punktide kaupa selgitama, milline on turgude jaotus, ekspordi osa, tööjõu- ja tootmiskulu, tooraine hind,» lausus Tark. «Vastamata jätmisel teeb Euroopa komisjon tagaseljaotsuse, arvestades ainult teiste riikide tootjate esitatud andmeid.»

Rein Kuusmiku sõnul on ettevõttel vaja kindlasti ka riigi abi süüdistuste ümberlükkamisel, sest ainuüksi välisjuristide kaasamine läheb maksma 7000 krooni tunnis. «Euroopa komisjonis ja vajadusel ka Euroopa kohtutes on vaja tugevaid advokaate Brüsselist, kes tunnevad Euroopa Liidu seadusandlust,» lausus Aare Tark. «See protsess ei ole mõõdetav ühe aastaga.»

Majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reimann ei soovinud esialgu Repo Püssi Vabrikutele esitatud süüdistust kommenteerida. Tema sõnul sõidab majandusministeeriumi esindaja Paul Elberg maailma kaubandusorganisatsiooniga peetavatelt läbirääkimistelt Genfist otse Brüsselisse, et kaasata uurimisse kohapealne konsultatsioonibüroo.

Rein Kuusmiku sõnul ähvardab Püssi tehast dumpingu tõestamisel ELi riikidesse müümisel hinna alampiiri määramine Euroopa Liidu poolt või kõrgendatud tollimaksud kuni viieks aastaks.

«Sõltumata lahendusest jäävad kõik kulud poolte kanda,» selgitas Aare Tark.

«Proovivad, isegi kui ei võida, meid pankrotti lasta,» kommenteeris Rein Kuusmik. «See näitab, et Euroopa suured tootjad arvestavad meie potentsiaaliga tõsiselt.»

1. ELi mõne tööstusharu esindaja esitab kaebuse koos asitõenditega

2. Kaebust hakkab uurima Euroopa komisjoni dumpinguosakond ja 45 päeva jooksul otsustatakse, kas alustada ametlikku juurdlust või mitte

3. Juurdluse alustamisel ilmub selle kohta teade ajakirjas Official Journal of the European Communities, informeeritakse sellest osapooli ja eksportija asukohariigi valitsust

? Repo Püssi Vabrikud on kohustatud Euroopa komisjonile vastama

4. Juurdlus kestab 15 kuud

5. Kui jõutakse järeldusele, et tegemist on dumpinguga, mis kahjustas Euroopa Liidu tööstust, kehtestatakse eksportija toodetele ajutised maksud, mida võib kehtestada alates kahest kuust kuni üheksa kuuni. Ajutised maksud kehtivad juurdluse ajal

6. Lõplikud tasakaalustavad tollimaksud kehtestab Euroopa Liidu ministrite nõukogu pärast juurdluse lõppu ja need võivad jõustuda kuni viieks aastaks

Dumping -- Euroopa Liidu reeglite järgi on dumping kauba eksport ja müük alla tema tegeliku väärtuse mõnes teises riigis, mis põhjustab või võib põhjustada olemasolevale tööstusele olulist kahju või takistab oluliselt Euroopa Liidu tööstuse arengut. Tegeliku väärtusena käsitleb Euroopa Liit kauba väärtust eksportija koduturul.