• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasvuhoonegaaside lepe sünnib raskelt

    ÜRO korraldatav konverents peetakse Jaapanis Kyotos ja sellest võtavad osa rohkem kui 160 riigi esindajad. Maailma ilmastiku soojenemist mõjutavad peamiselt kolm inimtegevusega seotud gaasi: süsihappegaas (CO2), dilämmastikoksiid (N2O) ja metaan. Kütuse põlemisel tekkiva süsihappegaasi hulk on tööstusrevolutsioonist peale suurenenud 27% ja põhjustanud 87% ülemaailmsest soojenemisest. Soojenemine muudab ilmastiku ebastabiilsemaks, sagenevad üleujutused, tormid ja põuad. Teadlased prognoosivad, et kliima soojenemine 1--4 kraadi võrra aastaks 2010 tõstab merede taset umbes poole meetri võrra. Et kõike seda ära hoida, ongi vaja kasvuhoonegaase vähendada.
    USA taotleb kasvuhoonegaaside hulga külmutamist aastail 2008--2012 1990. aasta tasemel. Euroopa Liit tahab märksa radikaalsemat lahendust ehk vähendada nende kogust 2010. aastaks 15% võrra.
    Euroopa komisjoni keskkonnavolinik Ritt Bjerregaard ütles Kyotos, et kui EL, USA ja Jaapan vähendaksid võrdselt gaasiheitmeid, siis ei saaks keegi neist selle tulemusena teise arvel majanduslikku kasu. Briti asepeaminister John Prescott ELi seisukohta täielikult ei toetanud, vaid arvas, et arenenud riigid suudaksid saavutada kokkuleppe kasvuhoonegaaside koguse vähendamiseks 0--10% piires.
    Maailma 230 000 firmat esindav lobby-organisatsioon globaalne kliimakoalitsioon (GCC) väidab, et kasvuhoonegaaside koguse soovitatav vähendamine tooks USA tööstusele ja lõpptarbijale lisakulu kuni 30 miljardit dollarit ja ohustaks majanduskasvu. Energia tarbimist piiravate maksude tõstmine suurendaks energia hinda, samal kui energia nõudluse vähenemine alandaks selle hinda arengumaades. See on muuseas üks põhjus, miks USA nõuab, et sõlmitav kokkulepe peab igal juhul hõlmama ka juhtivaid arengumaid.
    Selle vastu on aga väga teravalt protestinud Hiina. Hiina delegatsiooni juht Chen Yaobang ütles, et Hiina kasvuhoonegaaside tase moodustab ainult ühe seitsmendiku arenenud riikide keskmisest tasemest. «Kuna Hiina on seadnud oma prioriteediks vaesuse väljajuurimise ja majanduse arendamise, siis ei kavatse ta enne keskmisele majandustasemele jõudmist võtta endale gaasiheitmete vähendamise kohustust ega kirjuta ka Kyoto lõpp-protokollile alla,» lisas ta.
    Suuri lootusi, et konverents suudetakse edukalt lõpule viia, pannakse eile Kyotosse saabunud USA asepresidendile Al Gore'ile. Ta teatas, et USA on valmis kokkuleppe saavutamiseks minema gaaside vähendamisel allapoole 1990. aasta taset. REUTER-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Aasia aktsiad langesid koos USA futuuridega
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.