Kasvuhoonegaaside lepe sünnib raskelt

ÜRO korraldatav konverents peetakse Jaapanis Kyotos ja sellest võtavad osa rohkem kui 160 riigi esindajad. Maailma ilmastiku soojenemist mõjutavad peamiselt kolm inimtegevusega seotud gaasi: süsihappegaas (CO2), dilämmastikoksiid (N2O) ja metaan. Kütuse põlemisel tekkiva süsihappegaasi hulk on tööstusrevolutsioonist peale suurenenud 27% ja põhjustanud 87% ülemaailmsest soojenemisest. Soojenemine muudab ilmastiku ebastabiilsemaks, sagenevad üleujutused, tormid ja põuad. Teadlased prognoosivad, et kliima soojenemine 1--4 kraadi võrra aastaks 2010 tõstab merede taset umbes poole meetri võrra. Et kõike seda ära hoida, ongi vaja kasvuhoonegaase vähendada.

USA taotleb kasvuhoonegaaside hulga külmutamist aastail 2008--2012 1990. aasta tasemel. Euroopa Liit tahab märksa radikaalsemat lahendust ehk vähendada nende kogust 2010. aastaks 15% võrra.

Euroopa komisjoni keskkonnavolinik Ritt Bjerregaard ütles Kyotos, et kui EL, USA ja Jaapan vähendaksid võrdselt gaasiheitmeid, siis ei saaks keegi neist selle tulemusena teise arvel majanduslikku kasu. Briti asepeaminister John Prescott ELi seisukohta täielikult ei toetanud, vaid arvas, et arenenud riigid suudaksid saavutada kokkuleppe kasvuhoonegaaside koguse vähendamiseks 0--10% piires.

Maailma 230 000 firmat esindav lobby-organisatsioon globaalne kliimakoalitsioon (GCC) väidab, et kasvuhoonegaaside koguse soovitatav vähendamine tooks USA tööstusele ja lõpptarbijale lisakulu kuni 30 miljardit dollarit ja ohustaks majanduskasvu. Energia tarbimist piiravate maksude tõstmine suurendaks energia hinda, samal kui energia nõudluse vähenemine alandaks selle hinda arengumaades. See on muuseas üks põhjus, miks USA nõuab, et sõlmitav kokkulepe peab igal juhul hõlmama ka juhtivaid arengumaid.

Selle vastu on aga väga teravalt protestinud Hiina. Hiina delegatsiooni juht Chen Yaobang ütles, et Hiina kasvuhoonegaaside tase moodustab ainult ühe seitsmendiku arenenud riikide keskmisest tasemest. «Kuna Hiina on seadnud oma prioriteediks vaesuse väljajuurimise ja majanduse arendamise, siis ei kavatse ta enne keskmisele majandustasemele jõudmist võtta endale gaasiheitmete vähendamise kohustust ega kirjuta ka Kyoto lõpp-protokollile alla,» lisas ta.

Suuri lootusi, et konverents suudetakse edukalt lõpule viia, pannakse eile Kyotosse saabunud USA asepresidendile Al Gore'ile. Ta teatas, et USA on valmis kokkuleppe saavutamiseks minema gaaside vähendamisel allapoole 1990. aasta taset. REUTER-ÄP