Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ei saa ELile tingimusi seada

    Ilves märkis eile, et ehkki Eesti ei saa omapoolseid tingimusi läbirääkimistele ette seada, saab Eesti taotleda, et mõnedes valdkondades ühinemisprotsessi pikendataks. Näitena tõi Ilves keskkonnakaitse.
    Euroopa Lii eraldab kandidaatriikidele alates 2000. aastast 0,5 miljard eküüd põllumajanduse arendamiseks ja 1 miljard eküüd kandidaatriikide vastavusse viimiseks liidu infrastruktuuri normatiividega.
    Infrastruktuuri toetust kavatsetakse Eestis kasutada peamiselt transpordi ja keskkonna alal.
    Ilvese sõnul on ühinemiskulutusi keeruline määratleda, sest enamasti lähevad need riigi arengusse.
    Järgmise aasta riigieelarvesse planeeritakse 65 miljonit krooni Euroopa Liiduga ühinemise kuludeks, kuid ei kavatseta palgata uusi ametnikke. «Eesti-poolne alaline läbirääkimiste delegatsioon hakkab tööle Eestis ning selle liikmed võetakse ministeeriumidest,» kinnitas Ilves.
    Kui Euroopa Liidu tippkohtumisel Luksemburgis arvestatakse Euroopa komisjoni soovitustega, alustatakse Ungari, Poola, Eesti, T?ehhi Sloveenia ja Küprosega liitumisläbirääkimisi järgmise aasta 31. märtsil. Välisminister Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et ei valita läbirääkijate ringi avardavat kompromissvarianti, mis nihutaks läbirääkimiste alguse vähemalt aasta võrra edasi. «Kuigi Eesti rahvuslikes huvides on, et meie lõunapiiril asuks Euroopa Liidu liige, pean komisjoni soovitust õigeks,» kinnitas Ilves.
    Välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre pidas Eestit liituda soovijatest majanduslikult kõige võimekamaks, ehkki Euroopa komisjoni raportis oodatakse Eestilt liidusisese konkurentsisurve talumiseks suuremaid edusamme võrreldes teiste riikidega.
    Kuigi Eesti on oma majandust moderniseerinud ja radikaalselt liberaliseerinud, põhjustab suur väliskaubanduse puudujääk liitumisläbirääkimisteks soovitatavate riikide seas Eestile madalaima hinnangu. «Eesti peab konkurentsisurve talumise suhtes veel edusamme tegema,» nenditakse komisjoni raportis.
    «T?ehhi, Ungari ja Poola alustasid ümberkorraldusi kaks aastat meist varem,» märkis Euroopa Nõukogu asepresident, riigikogu väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland. Ta nentis, et kui riigikogu suudab hoida senist maksupoliitikat ja ühtlustada seadusandlust Euroopa Liidu omaga, siis on Eestil teistele järelejõudmiseks head väljavaated.
    Peaministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul võib rahvusvahelise valuutafondi memorandumis sõnastatud valitsuse range finantspoliitika tulemusel jooksevkonto defitsiit väheneda praeguselt 12%-lt alla 10%. «Eestile jääb väliskaubanduse ja jooksevkonto defitsiit oluliseks konkurentsivõimet kahandavaks probleemiks ning selle piiramiseks peame välja töötama uusi meetmeid,» ütles Vitsur.
    Kui Eesti kaasatakse ühinemisläbirääkimistele, siis optimistlike ennustuste kohaselt võib Eesti jõuda Euroopa Liiduga ühinemiseni varemalt 2001. aastal. Näiteks Hispaania ja Portugali läbirääkimised ELiga kestsid 7--8 aastat.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisintellekti edu vedas ka Nasdaq indeksi rekordtasemele
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Soome relvafirma lükkab laienenud tehase täistuuril käima
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
FT: Varuosad reisipagasis: kuidas smugeldamine Vene reisilennukeid õhus hoiab
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.