11. detsember 1997 kell 22:00

Eesti ei saa ELile tingimusi seada

Ilves märkis eile, et ehkki Eesti ei saa omapoolseid tingimusi läbirääkimistele ette seada, saab Eesti taotleda, et mõnedes valdkondades ühinemisprotsessi pikendataks. Näitena tõi Ilves keskkonnakaitse.

Euroopa Lii eraldab kandidaatriikidele alates 2000. aastast 0,5 miljard eküüd põllumajanduse arendamiseks ja 1 miljard eküüd kandidaatriikide vastavusse viimiseks liidu infrastruktuuri normatiividega.

Infrastruktuuri toetust kavatsetakse Eestis kasutada peamiselt transpordi ja keskkonna alal.

Ilvese sõnul on ühinemiskulutusi keeruline määratleda, sest enamasti lähevad need riigi arengusse.

Järgmise aasta riigieelarvesse planeeritakse 65 miljonit krooni Euroopa Liiduga ühinemise kuludeks, kuid ei kavatseta palgata uusi ametnikke. «Eesti-poolne alaline läbirääkimiste delegatsioon hakkab tööle Eestis ning selle liikmed võetakse ministeeriumidest,» kinnitas Ilves.

Kui Euroopa Liidu tippkohtumisel Luksemburgis arvestatakse Euroopa komisjoni soovitustega, alustatakse Ungari, Poola, Eesti, T?ehhi Sloveenia ja Küprosega liitumisläbirääkimisi järgmise aasta 31. märtsil. Välisminister Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et ei valita läbirääkijate ringi avardavat kompromissvarianti, mis nihutaks läbirääkimiste alguse vähemalt aasta võrra edasi. «Kuigi Eesti rahvuslikes huvides on, et meie lõunapiiril asuks Euroopa Liidu liige, pean komisjoni soovitust õigeks,» kinnitas Ilves.

Välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre pidas Eestit liituda soovijatest majanduslikult kõige võimekamaks, ehkki Euroopa komisjoni raportis oodatakse Eestilt liidusisese konkurentsisurve talumiseks suuremaid edusamme võrreldes teiste riikidega.

Kuigi Eesti on oma majandust moderniseerinud ja radikaalselt liberaliseerinud, põhjustab suur väliskaubanduse puudujääk liitumisläbirääkimisteks soovitatavate riikide seas Eestile madalaima hinnangu. «Eesti peab konkurentsisurve talumise suhtes veel edusamme tegema,» nenditakse komisjoni raportis.

«T?ehhi, Ungari ja Poola alustasid ümberkorraldusi kaks aastat meist varem,» märkis Euroopa Nõukogu asepresident, riigikogu väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland. Ta nentis, et kui riigikogu suudab hoida senist maksupoliitikat ja ühtlustada seadusandlust Euroopa Liidu omaga, siis on Eestil teistele järelejõudmiseks head väljavaated.

Peaministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul võib rahvusvahelise valuutafondi memorandumis sõnastatud valitsuse range finantspoliitika tulemusel jooksevkonto defitsiit väheneda praeguselt 12%-lt alla 10%. «Eestile jääb väliskaubanduse ja jooksevkonto defitsiit oluliseks konkurentsivõimet kahandavaks probleemiks ning selle piiramiseks peame välja töötama uusi meetmeid,» ütles Vitsur.

Kui Eesti kaasatakse ühinemisläbirääkimistele, siis optimistlike ennustuste kohaselt võib Eesti jõuda Euroopa Liiduga ühinemiseni varemalt 2001. aastal. Näiteks Hispaania ja Portugali läbirääkimised ELiga kestsid 7--8 aastat.

Hetkel kuum