Ärikatkestuse kindlustus tagab stabiilse arengu

Ärikatkestuse kindlustus kaitseb võimalike finantskahjude eest. See on lahutamatult seotud varade kindlustamisega tulekahju ja muude riskide vastu.

Ärikatkestuse kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks on kehtiva varakindlustuse lepingu olemasolu. Seepärast on otstarbekas üheaegselt varade kindlustamisega kohe kokku leppida ka võimalike ärikatkestuse kahjude kindlustamises.

Ärikatkestuse kindlustuse olemasolu võimaldab vältida ettevõtte kokkuvarisemist pärast kindlustusjuhtumit, näiteks pärast tulekahju. Kui leping on sõlmitud piisava kindlustuskaitsega (kindlustussummaga), hüvitab kindlustusselts kliendile saamatajäänud tulud, sh ettevõtte püsikulud, tööjõukulud ning puhaskasumi kaotuse. Võimalik on täiendavalt kindlustada lisakulutused, näiteks kulutused ajutiste ruumide üürimiseks või remondiks.

Kuigi hoonete, sisseseade, inventari, tootmisvarude, pooltoodete ja valmistoodangu ning kaupade kahjustumise või hävimise juhtumi tagajärjed korvab varakindlustuse leping, ei piisa sellest tootmistegevuse kiireks taasalustamiseks.

Väljapääs olukorrast võib olla pangalaen, kuigi laenu saamine on enamasti seotud raskustega, sest pahatihti puuduvad sellises olukorras kindlad tagatised.

Intresside maksmine on niigi makseraskustes oleva firma jaoks täiendav koormus, mis muudab ellujäämise veelgi problemaatilisemaks.

Ärikatkestuse kindlustuslepingu olemasolul hüvitab kindlustusselts ärikatkestusest tuleneva kahju, mis on põhjuslikus seoses vara kahjustumise või hävimisega varakindlustuse lepingu kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumiga.

Tavaliselt ühtivad varakindlustuse ja ärikatkestuse kindlustuse lepingute algus- ja lõpptähtajad (kindlustusperioodid).

Peale selle määratakse kindlustuslepingus ka ajavahemik (vastutusperiood), mille kestel tekkinud ärikatkestuse kahjud kindlustusselts hüvitab.

Üldjuhul on vastutusperioodi pikkuseks 12 kuud, alates kindlustatud vara kahjustumise või hävimise päevast.

Vastutusperioodi pikkuse määramisel tuleb arvestada ajaga, mis võib kuluda äritegevuse taasalustamiseks tema endises mahus. Reeglina lõpeb kindlustusandja vastutus kahju hüvitamiseks vastutusperioodi lõppemisega või vastutusperioodil päevast, mil ettevõte saavutas kindlustusjuhtumieelse tootmis(teenindus-)taseme.

Kindlustuslepingus on määratletud ka kindlustusvõtja omavastutus iga kindlustusjuhtumi korral. Ärikatkestuses võib ette näha ajalise omavastutuse (ooteperioodi), mille jooksul tekkinud kahjud jäävad kindlustusvõtja kanda, vältimaks lühiajalistest töökatkestustest tingitud kahjude hüvitamist, mis ei mõjuta oluliselt ettevõtte majandustegevuse tulemusi.

Kindlustusandja on kohustatud kindlustushüvitise välja maksma kahe nädala jooksul pärast lõpliku kahjusumma väljaselgitamist. Kui ärikatkestuse algusest on möödunud üks kuu ning kindlustusandjal on võimalik välja selgitada minimaalne hüvitamisele kuuluv summa kuude lõikes, saab kahju hüvitada avansina.